VY Canis Majoris: erinevus redaktsioonide vahel

'''VY Canis Majoris''' ('''VY CMa''') on äärmiselt hapnikurikas [[täht (astronoomia)|täht]] [[Suur Peni|Suure Peni]] tähtkujus, [[punane hiid]]. See on üks suurimaid teadaolevaid tähti<ref name="Quick" /> ning selle läbimõõt on hinnanguliselt 1420 [[Päike]]se läbimõõtu<ref name="Guide" /> (990 000 000 km; 6,6 [[Astronoomiline ühik|aü]]), olles Päikesest 17 ± 8 korda massiivsem.

TemaSelle kaugus [[Maa (planeet)|Maast]] on 3900 valgusaastat (1200 [[parsek]]it), ning kuigi see on üks [[Linnutee]] heledamaid tähti, ei ole see siiski piisavalt ere, et seda [[paljas silm|palja silmaga]] vaadelda. Astronoomide hinnangul on täht jõudnud oma arengu lõppjärku ning see peaks muutuma [[supernoova]]ks järgmise 100 000 aasta jooksul<ref name="Express" />.

VY CMa on üks suur tähetäht, millel on suur infrapuna (IR) liig, mistõttu on ta üks heledamaid esemeid taevas lainepikkustel vahemikus 5 kuni 20 mikronit (μm) ja tähistab tolmu soojendust või ketta soojendamist. ] See on umbes 17 ± 8 korda päikese massist (M☉). Seda ümbritseb ka kompleksne asümmeetriline ümbrik (CSE), mis on põhjustatud tähtede enda kadumisest. See toodab tugevat molekulmassi emissiooni ja oli üks esimesi avastatud raadiosaatjaid. VY CMa on integreeritud suure molekulaarse pilvega Sharpless 310 (Sh2-310), mis on üks suurimaid tärnit moodustavaid H II piirkondi läbimõõduga 480 arcminutes (') või 681 ly (209 tk).