Hallvares: erinevus redaktsioonide vahel

Hallvarese hääl on teiste vareslaste omast valjem kuna hallvaresed ei ela kolooniates. Tarvis on, et territooriumi nõudev ja tähistav hääl kostuks kaugel oleva teise vareseni. Vanad varesed teevad tavaliselt 3-4 kraaksatust. Noored varesed kraaksuvad vaiksemalt peenema häälega ja kraaksatuste jada on pikem ja pidevam. Erinevalt muudest vareslastest, hallvares teiste lindude ja muude häälte jäljendamist ei harrasta.[[Pilt:Crow in snow.jpg|pisi|left|Hallvares lumesajus]]

Hallvares asustab inimasulaid ja mitmesugust maastikku. Suuri metsalaamasid väldib. Metsaservad juba sobivad elamiseks. Linnas väldib kohti, kus muru on pikka aega niitmata. Eestis on hallvareseid aastaringselt aga suvised ja talvised hallvaresed pole osaliselt needsamad. Hallvaresed rändavad talveks paarisaja kilomeetri ulatuses lõuna poole. Näiteks tulevad mõned Soomes elavad hallvaresed talveks Eestisse ja osad eesti hallvaresed lendavad Poola ja Saksamaale. Hallvaresed on eraklikud linnud aga väljaspool pesitsusaega meeldib neil pundis koos magada. Magamispaigana on eelistatud elupuud. Vihmase ilmaga kõlbab magamiseks ka kuusk. Magamispaigana kasutavad karjakaupa ka selliste kõrghoonete katuseid kus neid keegi segamas ei käi.