Nakkushaigused: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Lausele: "Nakkushaiguste leviku põhilised vahendid tänapäeva meditsiinis on hügieen ja vaktsineerimine." lisasin sõna "tõkestamise")
Resümee puudub
'''Nakkushaigused''' (ladina ''morbi contagiosi'', ainsuses ''morbus contagiosus'') ehk '''infektsioonhaigused''' (ladina ''morbi infectiosi'', ainsuses ''morbus infectiosus'') on [[haigus]]ed või haigustunnusteta [[kandlusseisund]]ed, mille põhjustab [[organism]]i sattunud nakkustekitaja ja mille puhul on võimalik levik inimeselt või loomalt inimesele või loomale otseselt või kaudselt. Nakkushaigusi põhjustavad nakatunult tervele kanduvad tõvestavad ehk patogeensed [[mikroorganism]]id ([[ainuraksed]], [[mikroseened]], [[bakterid]], [[riketsiad]]) või [[viirused]], laiemas tähenduses on nakkushaigused ka [[parasitaarhaigus]]ed ehk parasitoosid; haigusnähud võivad tuleneda ka mitte vahetult nakkustekitajatest, vaid nende elutegevuse saadustest. Nakkushaiguste ja nende tõkestamise uurimisega tegeleb [[epidemioloogia]]. Nakkushaiguste arsti nimetatakse '''infektsionistiks'''.
 
Nakkushaigusi põhjustavad nakatunult tervele kanduvad tõvestavad ehk patogeensed [[mikroorganism]]id ([[ainuraksed]], [[mikroseened]], [[bakterid]], [[riketsiad]]) või [[viirused]], laiemas tähenduses on nakkushaigused ka [[parasitaarhaigus]]ed ehk parasitoosid; haigusnähud võivad tuleneda ka mitte vahetult nakkustekitajatest, vaid nende elutegevuse saadustest.
Nakkushaiguste leviku põhilised tõkestamise vahendid tänapäeva meditsiinis on [[hügieen]] ja [[vaktsineerimine]].
 
Nakkushaiguste ja nende tõkestamise uurimisega tegeleb [[epidemioloogia]].
 
Nakkushaiguste arsti nimetatakse '''infektsionistiks'''.
 
Nakkushaiguste leviku põhilised tõkestamise põhilised vahendid tänapäeva meditsiinis on [[hügieen]] ja [[vaktsineerimine]].
 
Eestis esineb viimasel ajal vaktsiinidega välditavaid nakkushaigusi harva (nt [[leetrid]], [[punetised]], [[difteeria]], [[teetanus]]), [[tuberkuloositõrje programm]] on saavutanud kontrolli [[tuberkuloos]]i üle. Metsloomade vaktsineerimine [[marutaud]]i vastu on vähendanud marutõve ohtu ka inimestel. Samas on endiselt kõrge [[puuk]]idega levivatesse nakkushaigustesse ([[puukentsefaliit]]i ja [[puukborrelioos]]i) haigestunute arv. Suur probleem on ka [[HIV]]-nakkuse levik.