Vikipeedia

Uni: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Parveto (arutelu | kaastöö)
2905 muudatust
Triinusingu (arutelu | kaastöö)
136 muudatust
Resümee puudub
2. rida:
{{toimeta}}
[[Pilt:A child sleeping.jpg|pisi|Laps magamas]]
'''Uni''' on regulaarselt esinev muutus inimese [[teadvus]]es, milles väheneb tema kontakt ümbritsevaga.<ref>{{Netiviide|Autor=Oberhaus, D.|URL=https://motherboard.vice.com/en_us/article/4xavqw/four-leading-theories-on-why-humans-need-to-sleep|Pealkiri=Four leading theories on why humans need to sleep.|Väljaanne=|Aeg=2016|Kasutatud=13. jaanuar 2019}}</ref> Magades taastub [[kesknärvisüsteem|kesknärvisüsteemi]], [[immuunsüsteem]]i, [[lihaskond|lihaskonna]] ja [[skelett|skeleti]] töövõime.<ref>{{Netiviide|Autor=National Sleep Foundation|URL=https://sleepfoundation.org/sites/default/files/SleepWakeCycle.pdf|Pealkiri=Sleep-wake cycle: its physiology and impact on health|Väljaanne=|Aeg=2006|Kasutatud=13. jaanuar 2019}}</ref> Und eristab ärkvelolekust vähenenud võime reageerida [[stiimul|stiimulitele]]: magades küll töötavad kõik meeled, kuid [[taalamus]] on blokeeritud, mistõttu ei jõua meelte kaudu vastuvõetavad signaalid teadvusesse.
'''Uni''' on [[ajukoor]]ele ja selle alumisele osale levinud üldine [[pidurdus]], mille funktsioon on [[kesknärvisüsteem]]i, [[lihaskond|lihaskonna]] ja [[meeleelund]]ite töövõime taastamine. [[Organism]] kasutab uneaega ka [[kasvuhormoon]]ide eritamiseks, sellega on seletatav noorte inimeste suurem unevajadus.
 
Uni jaotub kaheks põhifaasiks: [[NREM-uni|NREM]] (''non-REM'') ja [[paradoksaalne uni|REM]] (''Rapid Eye Movement'' ehk kiire silmade liikumine). Lisaks jaguneb uni 90-minutilistesse korduvatesse tsüklitesse.
Keskmise elueaga inimene veedab magades ligi 200 000 tundi. Uni on vajalik selleks, et organism saaks puhkust.
 
== Füsioloogia ==
Unel on kaks põhifaasi: NREM (''non rapid eye movement'') ehk rahulik, aeglane, ilma silmaliigutusteta uni ja REM (''rapid eye movement'') ehk kiirete silmaliigutustega uni.
 
===Unefaasid===
==Rahulik ja kiire uni==
 
Kuna aju elektriline aktiivsus muutub une ajal pidevalt, on unetsükkel jagatud viieks staadiumiks. Esimesed neli staadiumit moodustab NREM-uni ning viimase täidab REM-uni, kusjuures REM-une osakaal kasvab öö edenedes. Iga osa unest on organismi funktsioneerimise seisukohalt vajalik ning evolutsiooniliselt väga täpselt välja kujunenud.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Walker, M.|pealkiri=Why We Sleep: The New Science of Sleep and Dreams|aasta=2017|koht=Inglismaa|kirjastus=Allen Lane|lehekülg=}}</ref>
Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse uneseisundid järgmisteks astmeteks:
 
NREM-uni jaguneb kergeks (staadiumid 1–2) ja sügavaks uneks (staadiumid 3–4), kusjuures sügavus on defineeritud selle kaudu, kui raske on inimest üles äratada. NREM-unes eemaldatakse [[unevõll]]ide abil ebavajalikud [[sünaps|sünapsid]] ning kinnistatakse päeva jooksul tekkinud mälestused ja faktid pikaajalisse mällu.<ref>{{Raamatuviide|autor=Lüthi, A.|pealkiri=Sleep Spindles: Where They Come From, What They Do|aasta=juuni 2014|koht=|kirjastus=Neuroscientist|lehekülg=243–256}}</ref> Isegi tunniajalised [[uinak]]ud päeval võivad mälu puhastada ja mäluprotsesse soodustada.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mednick, S., Nakayama, K., Stickgold, R.|pealkiri=Sleep-dependent learning: a nap is as good
* Rahulik ehk aeglane uni: 75–80% kogu uneajast, sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine.
as a night|aasta=22. juuni 2003|koht=|kirjastus=Nature neuroscience|lehekülg=697–698}}</ref>
** '''1. aste''' – kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained.
** '''2. aste''' – uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45–55% kogu uneajast.
** '''3. aste''' – üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3–8% kogu uneajast.
** '''4. aste''' – sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10–15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka [[kuutõbi|unes käimine]] ja unes rääkimine.
* '''5. aste''' – kiire ehk [[paradoksaalne uni|paradoksaalne]] uni. [[Unenägu]]de nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM – ''Rapid Eye Movement'' ehk kiire silmaliikumine).
 
REM-und nimetatakse ka [[paradoks]]aalseks uneks, sest kuigi keha magab, näib aju ärkvel. Ajulained on sarnased ärkvelolekule ning silmad liiguvad kiiresti erinevates suundades. Paradoksaalse une ajal on keha täiesti lõtv ehk [[paralüüs]]is ning töötavad ainult eluks vajalikud [[organ|organid]]. Lõtvus on vajalik selleks, et unenägudes toimuv ei kanduks üle inimese kehaliigutustes. Kuigi mõttetegevus eksisteerib mingil määral kõigis unestaadiumites, on REM-uni see, kus leiavad aset unenäod. REM-unes tugevdatakse sünapse ning seotakse uut infot ja õpitut juba olemasolevate kogemustega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Li, W., Ma, L., Yang, G., Gan, W. B.|pealkiri=REM sleep selectively prunes and maintains new synapses in development and learning.|aasta=märts 2017|koht=|kirjastus=Nature Neuroscience|lehekülg=427–437}}</ref>
REM-uni tekib tavaliselt 70–90 minutit pärast uinumist esimese unetsükli lõpus. EEG näitab aju elektrilisuse aktiivsuse tõusu ja kohati võib see sarnaneda ärkvelolekuga. See näitab, et magava inimese aju ei lülita ennast välja, vaid töötab vägagi aktiivselt, kohati isegi aktiivsemalt kui ärkvel olles.
Iseloomustus:
*lihastoonus on väga madal;
*kiired silmaliigutused;
*esineb kõikidel imetajatel ja lindudel, puudub roomajatel ja teistel külmaverelistel;
*stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega;
*sarnaselt sügava unega suureneb valgussüntees ajus;
*inimene läbib öö jooksul kokku 4–5 REM-une faasi;
*selles uneperioodis esinevad ka unenäod.
 
=== Reguleerimine ===
Kiire ja rahulik uni vahelduvad inimestel umbes pooleteise tunniste vahedega ja see vaheldumine toimub viis-kuus korda öö jooksul.
Iga ärkvel oldud hetkega suureneb [[adenosiin]]i kogus ajus, tõstes seeläbi [[unesurve]]t ehk tungi magada. Adenosiini lagundamiseks kulub öösiti ligikaudu 8 tundi, mistõttu ei jõua liiga vähe magades adenosiinikogus kehas piisavalt langeda. Selle tulemusena on järgmisel hommikul inimene unisem ning õhtuks adenosiinikogus tavapärasest kõrgem, põhjustades suuremat unisust ja [[unevõlg]]a. Unisuse leevendamiseks levinult kasutatav [[kofeiin]] hõivab adenosiiniretseptorid ja blokeerib seeläbi unisuse signaali.<ref>{{Raamatuviide|autor=Ribeiro, J. A., Sebastião, A. M.|pealkiri=Caffeine and adenosine|aasta=2010|koht=|kirjastus=Journal of Alzheimer's Disease|lehekülg=}}</ref> Kuna kofeiini [[poolestusaeg]] kehas on 5–7 tundi, pole pärast lõunat soovitatav kofeiiniga jooke tarbida, sest see raskendab uinumist ja vähendab une sügavust.
 
Ööpäevane rütm ehk [[tsirkaadrütm]] on justkui sisemine kell, mis reguleerib kindlate ajavahemike tagant ärkvelolekut ja unisust. Kõige tugevam päevane energialangus on ligikaudu kell 13.00, mistõttu on inimesed sel ajal sageli unised. Ööpäevase rütmiga on seotud ka [[ajavahestress]] – füsioloogiline seisund, mida põhjustab [[ajavöönd]]ite vahetus reisimisel. Päeva pikkuse muutuse tõttu on inimese loomulik ööpäevane rütm häiritud.
Une ja ärkveloleku tsüklit mõjutab [[käbinääre]].
 
Une algust ja lõppu aitab reguleerida [[käbikeha]] toodetav [[hormoon]] [[melatoniin]]. Õhtul toob hämarus kaasa melatoniini tootmise kasvu. Öösel melatoniini kontsentratsioon kehas väheneb ning hommikune päikesevalgus signaliseerib tootmise lõpetamist, millele järgneb üles ärkamine. Melatoniini tootmise tõusu ja langust ning ööpäevast rütmi reguleerib [[suprakiasmaatiline tuum]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Moore, R. Y.|pealkiri=Suprachiasmatic nucleus in sleep-wake regulation|aasta=detsember 2007|koht=|kirjastus=Sleep Medicine|lehekülg=}}</ref>
Unepuuduse tõttu ilmnevad inimesel tõsised psüühikahäired.
 
=== Unenäod ===
[[Fail:REM-søvn.jpg|pisi|Kunstniku nägemus REM-unest]]
[[Unenägu]]de ajal luuakse ajus absurdseid ühendusi, üritades päeval kogetud sündmusi omavahel siduda. Unenäod leiavad aset REM-une ajal, kuid nende nägemise põhjus pole kindlalt teada.
 
Unenäod peegeldavad magaja argipäeva, mõtteid ja muresid ning on seotud pigem negatiivsete kui positiivsete emotsioonidega. Inimesed unustavad umbes 95% unenägudest, sest mällu talletamine vajab keemilisi protsesse, mis une ajal ei tööta.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Aru, J.|pealkiri=Ajust ja arust. Unest, teadvusest, tehisintellektist ja muustki|aasta=2017|koht=Tallinn|kirjastus=Argo|lehekülg=95–105}}</ref> Mõned inimesed suudavad aga oma unenägusid kontrollida, olles teadlikud, et näevad und. See tähendab, et nad on suutelised kontrollima kõike unes toimuvat, sealhulgas sooritada füüsiliselt võimatuid asju.<ref>{{Raamatuviide|autor=Voss, U., Holzmann, R., Tuin, I., Hobson, J. A.|pealkiri=Lucid Dreaming: A State of Consciusness with Features of Both Waking and Non-Lucid Dreaming|aasta=1. september 2009|koht=|kirjastus=Sleep|lehekülg=1191–1200}}</ref> Sellist unenägu nimetatakse [[kirgas unenägu|kirkaks unenäoks]].
 
Unenägude nägemine võib parandada emotsionaalseid haavu. Kuna REM-unes on [[noradrenaliin]]i tase kehas madal, aitab neurokeemiliselt turvalisemas keskkonnas negatiivse kogemuse uuesti läbielamine pehmendada selle mõju intensiivsust. On näidatud, et magamine võib sel viisil ravida [[posttraumaatiline stressihäire|posttraumaatilist stressihäiret]].<ref>{{Raamatuviide|autor=van der Helm, E., Walker, M. P.|pealkiri=Overnight Therapy? The Role of Sleep in Emotional Brain Processing|aasta=september 2009|koht=|kirjastus=Psychological Bulletin|lehekülg=731–748}}</ref> REM-uni ja unenägude nägemine innustavad loovust ja parendavad probleemilahendusoskusi.<ref>{{Raamatuviide|autor=Walker, M. P., Liston, C., Hobson, J. A., Stickgold, R.|pealkiri=Cognitive flexibility across the sleep-wake cycle: REM-sleep enhancement of anagram problem solving|aasta=2002|koht=|kirjastus=Cognitive Brain Research, Vol 14|lehekülg=317–324}}</ref>
 
[[masinõpe|Masinõppe]] algoritmide abil on võimalik ajuaktiivsuse mustreid uurides ära arvata katseisiku unenäo peamine sisu.<ref>{{Raamatuviide|autor=Horikawa, T., Tamaki, M., Miyawaki, Y., Kamitani, Y.|pealkiri=Neural decoding of visual
imagery during sleep|aasta=3. mai 2013|koht=|kirjastus=Science|lehekülg=639–642}}</ref><ref name=":0" />
 
== Unevajadus ==
Unevajadus on individuaalne, kuid The National Sleep Foundation on avaldanud soovituslikud unetunnid vastavalt vanusele.<ref>{{Netiviide|Autor=Hirshkowitz, Max; Whiton, Kaitlyn; et al.|URL=https://www.sleephealthjournal.org/article/S2352-7218(15)00015-7/fulltext|Pealkiri=National Sleep Foundation’s sleep time duration recommendations: methodology and results summary|Väljaanne=Sleep Health|Aeg=14. jaanuar 2015|Kasutatud=12. jaanuar 2019}}</ref> Üldiselt vajab inimene seda vähem und, mida vanemaks ta saab, ning täiskasvanuks saades unevajadus enam oluliselt ei vähene.
 
Kuna unevajadus erineb indiviiditi, on inimese tunnetuslik heaolu tugevamalt seotud [[unekvaliteet|unekvaliteedi]] kui -kvantiteediga.<ref>{{Raamatuviide|autor=Pilcher, J. J., Ginter, D. R., Sadowsky, B.|pealkiri=Sleep quality versus sleep quantity: relationships between sleep and measures of health, well-being and sleepiness in college students|aasta=1997|koht=|kirjastus=Journal of Psychosomnatic research, Vol 42|lehekülg=583–596}}</ref> Unekvaliteeti kujundavad uinumiseks kuluv aeg ja öösel üles ärgatud kordade arv. Tunnetuslik unekvaliteet ilmneb ärgates, kui inimene tunneb end puhanuna või mitte.
{| class="wikitable"
!Vanus
!Unevajadus
|-
|0–3 kuud
|14–17 tundi
|-
|4–11 kuud
|12–15 tundi
|-
|1–2 aastat
|11–14 tundi
|-
|3–5 aastat
|10–13 tundi
|-
|6–13 aastat
|9–11 tundi
|-
|14–17 aastat
|8–10 tundi
|-
|18–64 aastat
|7–9 tundi
|-
|65 aastat ja vanem
|7–8 tundi
|}
 
== Probleemid ==
 
=== Unepuudus ===
Vähene uni põhjustab nii lühiajalisi kui ka pikaajalisi probleeme ning võib kaasa aidata erinevate haiguste välja kujunemisele. Ebapiisava unega võivad kaasneda:
 
* tähelepanu- ja keskendumisraskused;<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Chraif, M.|pealkiri=The influence of sleep deprivation on short term memory and attention to details in young students|aasta=2012|koht=|kirjastus=Elsevier|lehekülg=}}</ref>
* halvem mälu ja akadeemiline võimekus;<ref name=":1" />
* nõrgem immuunsüsteem;<ref>{{Raamatuviide|autor=Besedovsky, L., Lange, T., Born, J.|pealkiri=Sleep and immune function|aasta=jaanuar 2012|koht=|kirjastus=Pflugers Arch|lehekülg=121–137}}</ref>
* halvem impulsikontroll ajus, emotsionaalselt ekstreemumitel kõikumine. [[eufooria|Eufoorilised]] nähud, näiteks riskide võtmine, mõnuotsing ja sõltuvus. Negatiivsete emotsioonidega seotud ajupiirkonnad ([[mandeltuum]]ad) on aktiivsemad.<ref>{{Raamatuviide|autor=Goldstein, A. N., Walker, M.|pealkiri=The role of sleep in emotional brain function|aasta=2014|koht=|kirjastus=Annual Review of Clinical Psychology|lehekülg=679–708}}</ref> Suurem tõenäosus teha kaalutlemata otsuseid ning väiksem võime enda otsuste kvaliteeti hinnata;<ref>{{Raamatuviide|autor=Killgore, W. D. S.|pealkiri=Effects of sleep deprivation on cognition|aasta=2010|koht=|kirjastus=Progress in Brain Research, Vol 185|lehekülg=126}}</ref>
* suurem agressioon, käitumisprobleemid ja [[suitsiidikäitumine]] lastel.<ref>{{Raamatuviide|autor=Wong, M. M., Brower, K. J., Fitzgerald, H. E., Zucker, R. A.|pealkiri=Sleep problems, suicidal ideation, and self-harm behaviors in adolescence|aasta=aprill 2012|koht=|kirjastus=The Journal Of Pediatric Research|lehekülg=505–511}}</ref> Puudulik uni lapsepõlves ennustab tugevalt teismeea uimastite ja alkoholi tarbimise varajast alustamist;<ref>{{Raamatuviide|autor=Wong, M. M., Brower, K. J., Fitzgerald, H. E., Zucker, R. A.|pealkiri=Sleep Problems in Early Childhood and Early Onset of Alcohol and Other Drug Use in Adolescence|aasta=aprill 2004|koht=|kirjastus=Alcoholism: Clinical and Experimental Research|lehekülg=578–587}}</ref>
* hapramad ja ummistumisele altimad [[pärgarter]]id. Suurenenud risk [[kardiovaskulaarsed haigused|südame ja veresoonkonna haiguste]] väljakujunemiseks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Hoevenaar-Blom, M. P., Spijkerman, A. M., Kromhout, D., van den Berg, J. F., Verschuren,
W. M.|pealkiri=Sleep Duration and Sleep Quality in Relation to 12-Year Cardiovascular Disease Incidence: The MORGEN Study|aasta=1. november 2011|koht=|kirjastus=Sleep|lehekülg=1487–1492}}</ref> [[suveaeg|Suveajale]] üleminekule järgneval päeval [[müokardi infarkt|infarktide]] sagedus tõuseb, [[vööndiaeg|vööndiajale]] tagasiminekul sagedus langeb;<ref>{{Raamatuviide|autor=Sandhu, A., Seth, M., Gurm, H. S.|pealkiri=Daylight savings time and myocardial infarction|aasta=28. märts 2014|koht=|kirjastus=Open Heart|lehekülg=}}</ref>
*[[insuliin]]ile vähem vastuvõtlikud rakud, tõstes ülekaalulisuse ja [[II tüüpi diabeet|II tüüpi diabeedi]] väljakujunemise tõenäosust. Vähenenud [[leptiin]]i- ja kõrgendatud [[greliin]]itase suurendavad inimese tunnetuslikku nälga, põhjustades potentsiaalselt kaalu tõusu;<ref>{{Raamatuviide|autor=Van Cauter, E., Spiegel, K., Tasali, E., Leproult, R.|pealkiri=Metabolic consequences of sleep and sleep loss|aasta=september 2008|koht=|kirjastus=Sleep Medicine|lehekülg=23–28}}</ref>
* suurem tõenäosus spordivigastuse esinemiseks;<ref>{{Raamatuviide|autor=Milewski, M. D., Skaggs, D. L., Bishop, G. A., Pace, J. L., Ibrahim, D. A., Wren, T. A.,
Barzdukas, A.|pealkiri=Chronic lack of sleep is associated with increased sports injuries in adolescent athletes|aasta=märts 2014|koht=|kirjastus=Journal of Pediatric Orthopaedics|lehekülg=129–133}}</ref>
* raskem emotsioonide, eriti näoilmete mõistmine.<ref>{{Raamatuviide|autor=Killgore, W. D. S., Balkin, T. J., Warnell, A. M., Capaldi II, V. F.|pealkiri=Sleep deprivation impairs recognition of specific emotions|aasta=juuni 2017|koht=|kirjastus=Neurobiology of Sleep and Circadian Rhythms, Vol 3|lehekülg=10–16}}</ref>
 
Puudulik uni on eriti suur problem noorte seas. Õpilastest saavad ainult 8–15% piisavalt magada.<ref>{{Raamatuviide|autor=Eaton, D. K., McKnight-Eily, L. R., Lowry, R., Perry, G. S., Presley-Cantrell, L., Croft, J. B.|pealkiri=Prevalence of Insufficient, Borderline, and Optimal Hours of Sleep Among High School Students|aasta=aprill 2007|koht=|kirjastus=Journal of Adolescent Health|lehekülg=399–401}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=Jaan-Juhan Oidermaa|URL=https://novaator.err.ee/693161/eesti-kooliopilased-magavad-liiga-vahe|Pealkiri=Eesti kooliõpilased magavad liiga vähe|Väljaanne=|Aeg=31. märts 2018|Kasutatud=13. jaanuar 2019}}</ref> Tõenäoline põhjus on see, et teismeeas nihkub ööpäevane unerütm edasi, mistõttu tekib noortel unisus alles kell 23.00–01.00. Nihke tõttu on raskendatud varane uinumine ning ärkamine. Kuna teismeiga on inimese elus kõige vastuvõtlikum aeg [[psüühikahäire]]tele, nagu [[depressioon]], [[skisofreenia]] ja suitsiidikäitumine, võib teismelise unedefitsiit mõjutada tugevalt tema vaimset heaolu.<ref>{{Raamatuviide|autor=Carskadon, M. A.|pealkiri=Sleep in Adolescents: The Perfect Storm|aasta=juuni 2011|koht=|kirjastus=Pediatric Clinics of North America|lehekülg=637–647}}</ref>
 
Vanurid magavad vähem kui keskmine täiskasvanu. Kuna inimese unevajadus kõrges vanuses palju ei kahane, on ebapiisav uni kõrges eas suur probleem.<ref>{{Netiviide|Autor=The National Sleep Foundation|URL=https://www.sleepfoundation.org/sleep-topics/aging-and-sleep|Pealkiri=Aging and sleep|Väljaanne=|Aeg=Detsember 2009|Kasutatud=13. jaanuar 2019}}</ref> Unedefitsiiti on vanemate inimeste hulgas seostatud kõrgema vähiriskiga.<ref>{{Raamatuviide|autor=Gu, F., Xiao, Q., Chu, L. W., Matthews, C. E., Hsing, A. W., Caporaso, N. E.|pealkiri=Sleep Duration and Cancer in the NIH-AARP Diet and Healthy Study Cohort|aasta=9. september 2016|koht=|kirjastus=PLOS One|lehekülg=}}</ref>
 
20-tunnine magamata olemine on soorituse halvenemise poolest võrdväärne 0,1-protsendilise alkoholijoobega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Orzeł-Gryglewska, J.|pealkiri=Consequences of sleep deprivation|aasta=jaanuar 2010|koht=|kirjastus=International Journal of Occupational Medicine and Environmental Health|lehekülg=95–114}}</ref>
 
=== Unehäired ===
[[Unehäire]] ehk somnipaatia on inimese või looma [[unerütm]]i häire. Unehäired jaotatakse düssomniateks ja parasomniateks. Düssomniad on peamiselt [[psühhogeenne|psühhogeensed]] häired, mille korral on häiritud une kestus, kvaliteet ja aeg. Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised nähtused.<ref name=":3" />
[[Fail:1900 The Awakening.jpg|pisi|297x297px|Lev Tolstoi illustratsioon ärkamisest]]
Düssomniate alla kuuluvad:
 
* [[insomnia]] ehk unetus
* [[hüpersomnia]] ehk liigunisus
* [[une-ärkveloleku rütmi häire]]
* [[hilinenud unefaasi sündroom]]
* [[varajase une sündroom]]
 
Parasomniate alla kuuluvad:
 
* [[uneapnoe]]
* [[somnambulism]] ehk unesrändamine ehk kuutõbisus
* [[uneärevus]]
* [[unepaanika]]
* [[uneparalüüs]]
 
Muud häired: [[narkolepsia]], [[katapleksia]], [[rahutute jalgade sündroom]], [[Kleine-Levini sündroom]], [[ajavahestress]], [[bruksism]].
 
Suur osa unehäiretest on ravitavad. Kui uneprobleeme piisavalt vara adresseerida, on neist võimalik uneharjumusi muutes vabaneda, kuid probleemi süvenedes võib vaja minna professionaalset abi. Samuti saab paljudest düssomniatest vabaneda elustiilimuutustega: vähendades [[stress]]i, vastutusrikkaid ülesandeid ning kofeiini ja tubaka tarbimist. Olulised on ka regulaarne uneaeg, füüsiline trenn ja tervislik toitumine.<ref name=":2" />
 
Meditsiinilised ravivõimalused erinevatele unehäiretele:<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Abad, V. C.|pealkiri=Diagnosis and treatment of sleep disorders: a brief review for clinicians|aasta=detsember 2003|koht=|kirjastus=Dialogues in Clinical Neuroscience|lehekülg=371–388}}</ref>
 
*uneteraapia
*und soodustavad [[preparaat|preparaadid]] (sh [[rahusti]]d)
* melatoniinilisandid
* ravimid [[allergia]] või käesolevate terviseprobleemide vastu
* hingamisaparaat või operatsioon (uneapnoe puhul)
 
Lisaks on avastatud väljaspool aju asuv [[geen]] [[ARNTL]], mis kontrollib puuduliku unega toimetulekut: geeni taseme suurendamine unedefitsiidis hiirte skeletilihastes muutis nad vähem uniseks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Ehlen, J. C., Brager, A. J., Baggs, J., Pinckney, L., Gray, C. L., DeBruyne, J. P., Esser, K. A.,
Takahashi, J. S., Paul, K. N.|pealkiri=Bmal1 function in skeletal muscle regulates sleep|aasta=20. juuli 2017|koht=|kirjastus=eLife|lehekülg=}}</ref> See avastus võib aidata ravida unehäirete all kannatavaid inimesi ilma aju mõjutavate rahustiteta.
 
== Loomariik ==
 
=== Inimene ===
Inimesele on evolutsiooniliselt olnud loomulik kahefaasiline uni: öösel 7–8 tundi ning pärastlõunal pool tundi kuni tund kestev uinak. Tõenäoliselt muutus inimese uni ühefaasiliseks elektri laia leviku tõttu [[tööstuslik pööre|tööstusajastu]] algusel. See-eest on tänapäevalgi piirkondi ja hõime, kus magatakse kahefaasiliselt (nn [[siesta]]).
 
''[[Homo sapiens]]'' magab keskmiselt ööpäevas 8 tundi (millest 20–25% moodustab REM-uni), samas kui teised [[primaat|primaadid]] magavad 10–15 tundi (millest 9% on REM). Inimese sotsiaal-kultuurilist komplekssust võis kujundada just REM-uni, sest see aitab olla ratsionaalsem ja oma emotsioone paremini reguleerida.<ref name=":2" />
 
Seda, kui hästi või halvasti inimesed magavad, on aja jooksul muutnud peamiselt 5 faktorit: kofeiin, alkohol, reguleeritud temperatuur, elektrivalgus ning kindel tööleminekuaeg.<ref name=":2" />
 
* Kofeiin raskendab uinumist ja vähendab une sügavust.
* Alkohol on [[uimasti]], mis ei kutsu esile loomulikku und ning suurendab öösel üles ärgatavate kordade arvu.
* Kuna uinumiseks peab kehatemperatuur langema 1 °C võrra, on magama jäämiseks optimaalne toatemperatuur 18,3 °C. Sellise temperatuuri juures uinub inimene kiiremini ja ärkab öösiti vähem üles.
* Elektrivalgus, eriti sinine [[valgusdiood|LED-valgus]], mis on laialdaselt kasutuses elektroonikaseadmetes, pärsib oma lühikese lainepikkuse tõttu melatoniini tootmist, raskendades õigel ajal uinumist ning pikendades selleks kuluvat aega.
* Äratuskellaga ehk ebaloomulikul ajal ärkamine põhjustab järsku tõusu vererõhus ja pulsi kiirenemist.
 
Unes õppimine on kiirelt arenev ja uuritav valdkond. Kasutades taasaktiveerimist (näiteks ärkvelolekul mälu treenides kindla heli mängimine ja sama heli taasmängimine öösel), on võimalik mõjutada, mida ja kui palju õpitakse, seega peaks unes olema võimalik omandada infot ning õppida keeli.<ref name=":0" />
[[Fail:Geit (8705783746).jpg|pisi|237x237px|Kitsed magamas]]
Uni võib kaasa aidata [[ajukahjustus]]e all kannatanud patsientide motoorika taastumisele.<ref>{{Raamatuviide|autor=Siengsukon, C., Boyd, L. A.|pealkiri=Sleep Enhances Off-line Spatial and Temporal Motor
Learning After Stroke|aasta=mai 2009|koht=|kirjastus=Neurohabilitation and Neural Repair|lehekülg=327–335}}</ref>
 
=== Teised loomad ===
Teadaolevalt magab iga loomaliik maailmas.<ref>{{Raamatuviide|autor=Cirelli, C., Tononi, G.|pealkiri=Is sleep essential?|aasta=2008|koht=|kirjastus=PLOS Biology 6(8): e216|lehekülg=}}</ref> Liikidevahelist uneerinevust iseloomustavad neli muutujat: unetundide arv, unestaadiumid, magamise viis ning eriolukorrad.
 
Enamik loomaliike magab ööpäevas 4–18 tundi, mis on küllaltki suur varieeruvus. Imetajatest magab kõige rohkem [[Myotis lucifugus|üks nahkhiireliik]] (19 tundi) ning kõige vähem [[aafrika elevant]] (3 tundi). Teadusel pole täpset seletust, miks mõni loom nii vähe ja mõni nii palju magab, kuid on leitud nõrk seos unetundide suurema vajaduse ja närvisüsteemi suurema keerukuse vahel.<ref name=":2" />
 
REM-uni esineb kõigil imetajatel, kuid mitte putukatel ja kaladel. [[Vaalalised]] magavad ainult ühe ajupoolkeraga korraga, sest neil on vaja vahetpidamata ujuda. Ka inimesel esineb midagi sarnast: võõras kohas magades on esimesel ööl üks ajupoolkera natuke kergemas unes kui tavaliselt.<ref>{{Raamatuviide|autor=Tamaki, M., Bang, J. W., Watanabe, T., Sasaki, Y.|pealkiri=Night Watch in One Brain Hemisphere during Sleep Associated with the First-Night Effect in Humans|aasta=9. mai 2016|koht=|kirjastus=Current Biology|lehekülg=}}</ref>
 
Mõned linnuliigid, näiteks [[valgekiird-sidrik]], ei maga järjest mitmeid päevi. Põhjuseks on rändeperiood: üleookeanilistel lendudel on vaja pikalt peatumata lennata. Mõned [[rändlinnud]] aga suudavad ka lennates magada, seda kas ühe või mõlema ajupoolkeraga korraga.<ref>{{Raamatuviide|autor=Rattenborg, N. C., Voirin, B., Cruz, S. M., Tisdale, R., Dell’Omo, G., Lipp, H.-P., Wikelski,
M., Vyssotski, A. L.|pealkiri=Evidence that birds sleep in mid-flight|aasta=3. august 2016|koht=|kirjastus=Nature Communications|lehekülg=}}</ref> Parves magavaid linde uurides on leitud, et parve äärtes paiknevad linnud magavad ühe ajupoolkeraga korraga, hoides ühe silmaga vahti võimalike röövloomade eest.<ref>{{Raamatuviide|autor=Rattenborg, N. C., Lima, S. L., Amlaner, C. J.|pealkiri=Half-awake to the risk of predation|aasta=4. veebruar 1999|koht=|kirjastus=Nature|lehekülg=397–398}}</ref>
 
==Vaata ka==
*[[juppuni]]
*[[tardumusuni]]
*[[teadvus]]
*[[unehäire]]d
*[[uneuuringud]]
*[[unenägude seletajauneparalüüs]]
*[[unemeditsiin]]
*[[hüpnoos]]
*[[meditatsioon]]
 
== Viited ==
{{reflist}}
 
== Välislingid ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Uni"