Redaktsioon: 11. jaanuar 2019, kell 17:50 redigeeri Juhan121 (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 48 848 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. jaanuar 2019, kell 18:26 redigeeri eemalda Ursus scribens (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 21 248 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
7. rida: \| pildiallkiri = \| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus\|1923\|05\|28\|}} \| sünnikoht = [[Tomsk]], [[NSV Liit]] \| surmaaeg = \| erakond = [[NLKP]] (1947) 17. rida: \| märkused = }} '''Karl Vaino''' ([[vene keel\|venepäraselt]] '''Karl Genrihhovitš Vaino''', ~~(''~~Карл Генрихович Вайно~~'')~~; sündinud [[28. mai]]l [[1923]] [[Tomsk]]is [[NSV Liit\|NSV Liidus]]) on endine [[Eesti NSV]] parteitegelane, [[Eestimaa Kommunistlik Partei\|Eestimaa Kommunistliku Partei]] eelviimane [[EKP Keskkomitee esimene sekretär\|esimene sekretär]]. Teda peetakse 1980. aastate Eesti venestamispoliitika võrdkujuks. {{Sisukord paremale}} ==Elukäik== Karl Vaino isa ~~Genrich~~Genrihh (Heinrich) <ref>[[Viktoria Ladõnskaja]], [http://www2.ekspress.ee/2008/05/29/valisuudised/2856-vainode-klann-oitseb-putini-venemaal-edasi Vainode klann õitseb Putini Venemaal edasi], Eesti Ekspress, 29. mai 2008</ref> (1889–1965) oli siirdunud Venemaale [[1918]]. aastal, ema Lidia Savi pere oli Siberisse saabunud 20. sajandi algul. Mõlemad olid [[NLKP\|kommunistid, partei]] liikmed. Karl Vainost sai kommunistliku partei liige 1947. aastal<ref>[[Mati Graf]]. ~~“Kalevipoja~~''Kalevipoja kojutulek. 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini''.” Tallinn, kirjastus [[Argo (kirjastus)\|Argo]] 2008, lk. 35.</ref>. Vaino noorusaastad möödusid Siberis, suuremalt jaolt [[Novosibirsk]]is ja [[Tomsk]]is. Lõpetanud 1941. aastal Tomski 3. Keskkooli, asus ta õppima Novosibirski Raudteetranspordi Sõjainseneride Instituuti, kust 1943. aastal siirdus Tomski Raudteetranspordi Elektrotehnika Instituuti, mille lõpetas inseneri-energeetikuna. Pärast [[NLKP]]-sse astumist saadeti ta kui päritolult eestlane tööle [[Eesti NSV]]-sse. Pärast Eestisse asumist töötas Vaino 1947. aasta septembrist kuni 1948. aasta veebruarini [[Tapa]] veduridepoos tehnikuna, aastail 1948–1949 [[Eesti Raudtee]] veojaoskonna elektritehnikuna ning Tapa–Narva liini elektriseadmete lõigu ülemana. ==Tegevus EK(b)P Keskkomitees== 1949. aastal kutsus samas Tomskis lähedasel erialal õppinud [[Aleksei Müürisepp]] K. Vaino tööle [[EKP ~~Keskkomitesse~~Keskkomitee]]sse. 1952. aastal sai K. Vaino [[EKP Tallinna Oblastikomitee]] sekretäriks, seejärel 1953. aasta mais asus ta juhatama [[EKP KK tööstuse ja transpordi osakond]]a. Aastatel 1957–1960 oli K. Vaino [[~~ENSV~~Eesti NSV Rahvamajandusnõukogu]] esimehe asetäitja. 1960. aastal sai temast EKP Keskkomitee sekretär, kes tegeles tööstuse küsimustega, ja ta töötas sellel ametikohal kuni temast [[26. juuli]]l 1978 sai [[EKP Keskkomitee I sekretär]]<ref>"EKP KK esimene sekretär Karl Genrihovitš Vaino: elukäik ja vaated." – Raamatus: [[Mati Graf]]. ~~“Kalevipoja~~''Kalevipoja kojutulek. 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini.”'' Tallinn, kirjastus [[Argo (kirjastus)\|Argo]] 2008, lk. 35.</ref>. Vaino on Venemaa eestlane, kõneles aktsendiga ja väga halvasti eesti keelt. Oma venemeelsusega oli ta [[1978]]. aastal Moskva jaoks sobiv kandidaat EKP juhi kohale, et algavale [[venestamine#Venestamine 20. sajandil\|venestuslainele]] hoogu juurde anda. Liialt vabameelseks peetud [[Johannes Käbin]] sunniti oma kohast loobuma ja talle anti [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] Presiidiumi esimehe koht. 36. rida: EKP KK büroo juhina tegutses Vaino [[NLKP Keskkomitee]] truu käsutäitjana, suhtus üleolevalt [[eesti keel]]de ja kultuuri, mistõttu tema maine eestlaste silmis oli algusest peale kehv. Avalikke kõnesid pidas ta enamasti [[vene keel]]es. Üks Vaino väheseid eestikeelseid avalikke sõnavõtte toimus septembris 1982, kui ta [[Tartu ~~ülikooli~~ülikool]]i 350. aastapäeva puhul kõva vene aktsendiga esinedes andis üle riiklikke autasusid TRÜ töötajatele, teiste seas autasustas ta siis rektor [[Arnold ~~Koopi~~Koop]]i sotsialistliku töö kangelase kuldtähega.{{lisa viide}} ==1988. aasta [[laulev revolutsioon]]== [[1988]]. aasta esimesel poolel lõhenes [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] rahvuskommunistideks ja impeeriumimeelseteks. Viimaseid juhtis K. Vaino, teiste liidriks kujunes aga suvel [[Ladina-Ameerika]]st tagasi kutsutud [[Vaino Väljas]]. Et K. Vainot peeti juba ka [[Moskva]]s liialt vanameelseks, siis kaotaski ta oma koha Väljasele. Rahvuskommunistid võtsid enda kätte kõik olulisemad ametikohad ning hakkasid harjuma mõttega Eesti taasiseseisvumise teele asumisest. Pärast seda, kui Karl Vaino oli [[16. juuni]]l [[1988]] [[EKP Keskkomitee]] esimese sekretäri ametikohalt vabastatud, siirdus ta [[Moskva]]sse, kus ta oli aastail [[1988]]–[[1990]] [[NLKP Keskkomitee juures asuv Parteikontrolli Komitee\|NLKP Keskkomitee juures asuva Parteikontrolli Komitee]] liige. Sellest ajast on ta riikliku tähtsusega personaalpensionär. ==Perekond== Karl Vaino poeg [[Eduard Vaino]] ([[1949]]) on alates [[2008]]. aastast kontserni [[AvtoVAZ]] asepresident korporatiivse arengu alal. Karl Vaino pojapoeg [[Anton Vaino]] (1972) on Venemaa diplomaat ja riigiametnik, [[Venemaa president\|Venemaa presidendi]] [[Vladimir Putin]]i üks lähikondlasi, alates [[12. august]]ist [[2016]] [[Venemaa Föderatsiooni Presidendi Administratsioon]]i (Администрация Президента Российской Федерации) juht.<ref>{{cite web \|url=http://www.atlanticcouncil.org/blogs/new-atlanticist/dismissal-of-putin-s-top-aide-reveals-rifts-in-kremlin-security-services \|title=Dismissal of Putin’s Top Aide Reveals Rifts in Kremlin Security Services \|trans-title= \|date=12. august 2016 \|accessdate=16. augustil 2016 \|publisher=[[Atlantic Council]] \|language=inglise \|first1=Anders \|last1=Åslund \|website=www.atlanticcouncil.org}}</ref> == Teosed == 56. rida: ==Kirjandus== * [[Mart Laar]], [[Urmas Ott]], [[Sirje Endre]]. "''Teine Eesti. Eesti iseseisvuse taassünd 1986–1991"''. Tallinn, SE&JS 1996. ISBN 9985-854-03-9. (2. trükk: SE&JS 2000. ISBN 9985-854-27-6) * [[Mati Graf]]. ~~“Kalevipoja~~''Kalevipoja kojutulek. 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta ~~suveräänsusdeklaratsioonini”~~suveräänsusdeklaratsioonini''. Tallinn, kirjastus [[Argo (kirjastus)\|Argo]] 2008. ISBN 978-9949-438-53-2 ==Välislingid==

Karl Vaino: erinevus redaktsioonide vahel