Reostus Läänemeres: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Katkine link Märgised: Viidete kustutamine Visuaalmuudatus: ümberlülitus |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2016}}
[[Pilt:Deepwater Horizon Oil Spill - Gulf of Mexico.jpg|pisi|Naftalaik merel]]
[[Õlireostus|Naftareostus]] muutus [[Läänemeri|Läänemeres]] tõsiseks probleemiks 1970. aastate alguses, kui hakati tähendama merre kogunenud [[saasteaine]]te silmnähtavat mõju merekeskkonnale. Näiteks hakati leidma juhtumeid, kus linnud tallasid pesades katki oma munad, sest reostunud toit oli munakoore hapraks muutnud, ning leiti, et osa [[Viigerhüljes|viigerhüljestest]] olid keskkonnamürkide organismi akumuleerumise tõttu poegimisvõimetud.
Läänemere kaitse on olnud aktuaalne alates 20. sajandi algusest ning kasvanud majandustegevuse ja sellest põhjustatud surve tõttu merekeskkonnale pööratakse sellele järjest enam tähelepanu. Iga aastaga kasvab ka suurreostuse esinemise tõenäosus, kuna naftavedude kogumaht on aastate jooksul mitmekordistunud.<ref name=":0">Rist, D., (2015). [http://eprints.tktk.ee/971/1/L%C3%B5put%C3%B6%C3%B6_Rannikult%20naftareostuse%20likvideerimise%20olulisus%20Muraste%20juhtumi%20n%C3%A4itel.pdf Rannikult naftareostuse likvideerimise olulisus Muratse juhtumi näitel]. 5–15. </ref> Tänapäeval veetakse Läänemere kaudu umbes 160 miljonit tonni naftat aastas.<ref name=":0" />
| |||