Eesti Kunstimuuseum: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{suunab|EKM|Eesti Kirjandusmuuseum}}
[[File:KUMU Kunstimuuseum Tallinn.jpg|thumb|Eesti Kunstimuuseumi peahoone Kumu (2012)]]
'''Eesti Kunstimuuseum''' ([[lühend]] '''EKM''') on 1919. aastal asutatud muuseum, mis kogub ja tutvustab eesti kunsti keskajast tänapäevani.
EKM-i kuuluvad [[Kumu kunstimuuseum]], [[Kadrioru kunstimuuseum]], [[Mikkeli muuseum]], [[Niguliste muuseum]] ja [[Adamson-Ericu muuseum]]. [[9. juuni|9. juunil]] [[2016]] kinnitati Sihtasutus Eesti Kunstimuuseumi asutamisotsus. Ajaloolist [[kirikukunst]]i eksponeeritakse Niguliste muuseumis, [[16. sajand|16.]]–[[20. sajand]]i väliskunsti Kadrioru kunstimuuseumis, [[Johannes Mikkel]]i kunstikogu Mikkeli muuseumis, eesti 20. sajandi modernistliku kunstniku [[Adamson-Eric]]u loomingut tema isikumuuseumis ning eesti kunsti [[18. sajand]]ist tänapäevani Kumu kunstimuuseumis.
== Nimetused<ref name="EKABL" /> ==
Aastatel 1919–1928 kandis asutus nime '''Eesti Muuseum'''<ref name="EKABL" />. ▼
Aastatel 1941–1944 kandis see nime '''Eesti Kunstimuuseum'''<ref name="EKABL" />.▼
Aastatel 1944–1970 kandis see nime '''Tallinna Riiklik Kunstimuuseum'''<ref name="EKABL" />.▼
Aastatel 1970–1989 kandis see nime '''Eesti NSV Riiklik Kunstimuuseum''' (lühend '''RKM''')<ref name="EKABL" />.▼
[[25. mai]]l [[1989]] taastati muuseumi nimi '''Eesti Kunstimuuseum'''.▼
* 1928–1940 '''Eesti Kunstimuuseum'''
* 1940–1941 '''Eesti NSV Kujutava Kunsti Keskmuuseum'''
▲
==Ajalugu==
Pärast [[Noor-Eesti]] suurt kunstinäitust Tartus [[1910]]. aastal hakati arutama alusepanekut Eesti kunsti muuseumile. Erinevatel andmetel peetakse mõtte algatajaks, kas [[Eesti Rahva Muuseum]]i asutamisel olulist rolli mänginud [[Kristjan Raud]] või [[Eesti Kunstiselts]]<nowiki/>i asutajat [[Ants Laikmaa|Ants Laikmaad]]. Igatahes oli aeg kunstimuuseumiks küps, näiteks Lätis oli [[Läti Rahvuslik Kunstimuuseum|kunstimuuseum]] asutatud juba 1869. aastal. Esialgu plaaniti muuseum avada Eesti Rahva Muuseumi Tallinna osakonnana. Alanud [[I maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tõttu toimus osakonna pidulik asutamine [[15. aprill]]i [[1918]]. [[5. oktoober|5. oktoobril]] 1919. aastal, peeti Tallinnas Haridusministeeriumi ruumides pealinna iseseisva Tallinna Eesti Muuseumi asutamise koosolek. 17. novembril peeti ühingu avamise peakoosolek, mida loetakse Eesti Kunstimuuseumi sünnipäevaks. 2019. aastal tähistab Eesti Kunstimuuseum oma 100. juubelit.
Põhikirja järgi oli uue muuseumi näol tegu riigi, Tallinna linna ning Tallinna Eesti Muuseumi Ühingu kureerimise alla kuuluva asutusega, mille ülesandeks oli kultuurilooliste, etnograafiliste, arheoloogiliste ja loodusteaduslike materjalide kogumine ning rahvale ja uurijatele kättesaadavaks tegemine.<ref name="zyuF9" />
Augustis 1941 muutus kunstivarade hoidmine Tallinnas riskantseks, sest puudusid tule- ja pommikindlad varjendid. Ka oli varasid vaja kaitsta Eestist väljaviimise eest. Esimese kahe kuu jooksul paigutati kogud [[Aleksander Nevski katedraal]]i keldrisse, kuid sakslased käskisid need sealt ära viia põhjendusega, et hoone on varisemisohtlik. Oli avalik saladus, et katedraal plaaniti õhku lasta. Aasta pärast tuli Haridusdirektooriumilt ametlik korraldus kunstimuuseum evakueerida. Varjenduskohtadeks valiti [[Vasalemma]], [[Järlepa]], [[Munalaskme]], [[Kuusalu]], [[Pikavere]] jt. kohad. Oli puudus kastidest, tööjõust ja veokitest. Hakati otsima enam-vähem rahuldavaid ruume Tallinnas. Kasutusse läksid [[Kiek in de Kök]]i torn, [[Eesti Pank|Eesti Panga]] varakamber ning maja [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiesteel]]. Muuseum üüris [[Narva maantee (Tallinn)|Narva mnt]] 4 maja alumise korruse äriruumid. Märtsipommitamisel süttis maja tabamuse saanud kõrvalhoonest. Hävis üle 3000 eksponaadi (hinnaline mööbel, Lääne-Euroopa [[portselan]], rahvuslik tarbekunst, [[skulptuur]]), raamatukogu, dokumentatsioon ja inventar). Õnneks oli ligi 10 000 eset evakueeritud.▼
1919. aasta sügisel asutatud Tallinna Eesti Muuseumil ei olnud oma maja. ERM-i Tallinna osakond tegutses [[August Pulst]]i ateljees [[Estonia teater|Estonia teatris]] ning esialgu jäi sinna ka TEMÜ muuseum. [[1919]]. aasta suvel vaatasid siseministeeriumi ja haridusministeeriumi esindajad üle [[Kadrioru loss]]i ning otsustasid, et hoone on "nii asukoha kui ruumide suuruse ja laadi poolest sobilik muuseumihooneks"<ref name="jzczJ" /> ja [[1921]] sai Tallinna Eesti Muuseum selle oma kasutusse. Lossi põhjapoolne tiib jäi skulptor Weizenbergi kasutusse, keldris olid laoruumid ja üks korter, lõunapoolse tiiva ruume kasutati riigi väliskülaliste majutamiseks.
Pärast sõja lõppu algas kogude reevakueerimine. Muuseumi sõjajärgses koosseisus oli viis inimest: direktor, kolm teaduslikku töötajat ja kütja-öövalvur. Muuseumi kollektiivi esimeseks kogunemiskohaks oli Ella Vende Tehnika tänava ja Toompuiestee nurgal asuva korteri köök. 3. novembril hakati tegutsema aadressil Pikk 66-5. Re-evakueerimine suurematest maaladudest lõpetati põhiliselt [[1945]]. aasta suvel. [[1950]]. aastaks olid välja kujunenud kogud, mis võeti neil aastatel uuesti arvele vastavalt [[Moskva]]st saadetud juhtnööridele. Kogud jaotati tehnikapõhiselt: [[maal]]ikogu, [[graafika]]kogu, [[skulptuur]]ikogu, [[tarbekunst]]i- ehk rakenduskunstikogu, eraldi võeti arvele ka [[väärismetall]].▼
[[1921]]. aastaks oli muuseumil 5000-eksemplarine kogu ajakirjanduslikke väljaandeid ja ligi 10 000-esemeline etnograafiakogu. Esimene Tallinna Eesti Muuseumi '''püsinäitus''' avati 1922. aastal. Lossi vestibüülis olid välja pandud altarid ja aadlike vapid. Teise korruse tubades seisid "vanaaegsed mööblid, mis Eesti linnades ehk maal mõisates tarvitatud" ning klaaskappides serviisid, vaasid. 1923. aastal hakkas muuseum lisaks riiklikule abirahale saama toetust ka riigivanemalt ja Tallinna linnalt. 1925. aastal pikendati Kadrioru lossi üürilepingut kolme aasta võrra ning [[1927]]–[[1928]] toimus lossis remont, mille käigus kohandati hoone muuseumi vajadustele vastavaks.
Suureks probleemiks oli see, kuidas muuseumi kokku toodud esemeid säilitada, eriti puudutas see kogutud vanavara. Juba 1921. aastal oli minister [[Friedrich Sauer]] teinud ettepaneku lahutada Tallinna ja Tartu muuseumide ülesanded. Tallinna jääks kunstimuuseum ja Tartusse tuleks teadusmuuseum.<ref name="LX00W" /> 1925. aasta kujunes muuseumi ajaloos pöördeliseks. Osavõtjate arvult aegade suurimal Tallinna Eesti Muuseumi Ühingu liikmete koosolekul 22. novembril 1925 võeti vastu põhikirja muutmise otsus arendada muuseum kunstimuuseumiks.
▲Augustis 1941 muutus kunstivarade hoidmine Tallinnas riskantseks, sest puudusid tule- ja pommikindlad varjendid
▲
▲ERM-i Tallinna osakond tegutses [[August Pulst]]i ateljees [[Estonia teater|Estonia teatris]] ning esialgu jäi sinna ka TEMÜ muuseum. [[1919]]. aasta suvel vaatasid siseministeeriumi ja haridusministeeriumi esindajad üle [[Kadrioru loss]]i ning otsustasid, et hoone on "nii asukoha kui ruumide suuruse ja laadi poolest sobilik muuseumihooneks"<ref name="jzczJ" /> ja [[1921]] sai Tallinna Eesti Muuseum selle oma kasutusse. Lossi põhjapoolne tiib jäi skulptor Weizenbergi kasutusse, keldris olid laoruumid ja üks korter, lõunapoolse tiiva ruume kasutati riigi väliskülaliste majutamiseks. [[1927]]–[[1928]] toimus lossis remont, mille käigus kohandati hoone muuseumi vajadustele vastavaks.
1969. aastal möödus 50. aastat kunstimuuseumi asutamisest. Muuseumi taotlusel nimetati Eesti NSV Tallinna Riiklik Kunstimuuseum ümber '''Eesti NSV Riiklikuks Kunstimuuseumiks'''. Arenguplaan järgmiseks viieks aastaks, perioodil 1970-1975 nägi ette avada vana kunsti ekspositsioon Niguliste kirikus, tarbekunsti filiaal Aida tänaval ning Adamson-Ericu muuseum. Nähti ette ka kahe uue osakonna: masspropaganda osakonna ning iseseisva näituste osakonna loomist. Tarbekunstimuuseum avati 18. juulil 1980. aastal olümpiaregati eelõhtul, Adamson-Ericu muuseum 2. detsembril 1983, päeval, mil möödus viisteist aastat kunstniku surmast ning taastatud [[Tallinna Niguliste kirik|Niguliste kirikusse]] rajatud Niguliste muuseum-kontserdisaal ja Kristjan Raua kodumajja Nõmmel Kristjan Raua tänaval sisse seatud Kristjan Raua majamuuseum 1984. aastal. 1996. aastal avati näitustesaal [[Rotermanni soolaladu|Rotermanni soolalao]] esimesel korrusel, mis lõpetas oma tegevuse 2005. aasta mais.
▲[[1929]] võõrandati riigivanem [[August Rei]] käsul Kadrioru loss, et valmistada see ette Rootsi kuninga külaskäiguks. Muuseum kolis Kadrioru lossist endisse Lindeni restorani [[Narva maantee (Tallinn)|Narva mnt]] 4, kus muuseumi kasutada oli maja teine korrus ja kolmandal korrusel üks korter. Osa varasid paigutati [[Tallinna toomkirik|Toomkirikusse]] ja [[Vene tänav]]a aita. [[1930]] loodi [[sihtasutus]] Eesti Kunstimuuseum, et alustada uue muuseumihoone ehitust. Uue hoone asukohaks valiti [[Kanuti Gild]]ilt riigistatud nn Rahvaaed – krunt [[Mere puiestee]] 6 ja [[Aia tänav (Tallinn)|Aia tänava]] vahelisel alal. Projektivõistlusel sai esikoha [[Edgar Kuusik]]u ja [[Erich Jacoby]] projekt. Kahjuks jäi projekt puhkenud [[teine maailmasõda|II maailmasõja]] tõttu teostamata.
[[1989]]. aasta kevadel tegi Eesti NSV Riikliku Kunstimuuseumi töökollektiiv Eesti NSV Riikliku Kultuurikomitee kolleegiumile taotluse ennistada muuseumile sõjaeelne '''Eesti Kunstimuuseumi''' nimetus, millega viimane ka nõustus. [[1991]]. aasta augustiks oli Kadrioru loss nii amortiseerunud, et see tuli külastajatele sulgeda. Suure ühiskondliku surve all tegi [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] otsuse, et uuel Eesti Vabariigi Valitsusel tuleb tagada Eesti Kunstimuuseumile uue hoone ehitamine. 1992. aasta detsembris sai muuseum manööverpinnaks [[Rüütelkonna hoone]]. 1993 avati seal Eesti Kunstimuuseumi püsiekspositsioon. [[1993]] kuulutati välja rahvusvaheline arhitektuurivõistlus Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamiseks. Arhitektuurivõistluse võitis [[Soome]] [[arhitekt]] [[Pekka Vapaavuori]] töö „Circulos". Ehitustööd algasid ligi 10 aastat hiljem, 2002. aasta oktoobris. Eesti Kunstimuuseumi uus hoone - Kumu kunstimuuseum - valmis 2005. aasta sügisel ning avati publikule 18. veebruaril [[2006]].
2000. aasta suvel avati taas restaureeritud Kadrioru loss, ent nüüd enam mitte muuseumi peamajana, vaid filiaalina – Kadrioru kunstimuuseumina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti kogu.
== Tänane päev ==
2018 aastal korraldas Eesti Kunstimuuseum 32 näitust Eestis ja 6 näitust välisriikides, mis olid osa [[Eesti Vabariik 100|Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva]] rahvusvahelisest kultuuriprogrammist. Aasta alguses nägi Rahvusgaleriis Washingtonis ja seejärel juba Kumu kunstimuuseumis suurnäitust „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades“, mida külastas rekordarv külastajaid. Kolme Balti riigi koostöös sündinud kõrgetasemeline näitus „Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“ oli esmalt eksponeeritud Pariisis [[Orsay muuseum|Orsay muuseumis]] ja seejärel Kumus. Eesti Kunstimuuseumi näitusi välismaal külastas rohkem kui 330 000 inimest.<ref name=":0">Eesti Kunstimuuseumi sündmusterohke aasta 2018, Eesti Kunstimuuseumi pressiteade, 8.01.2019 </ref>
2019. aastal saab näha kolme Eesti Kunstimuuseumi välisnäitust: „Üle voogava silmapiiri“ [[Nantes]]’is Prantsusmaal, „Eesti mütoloogiline maailm [[Kaljo Põllu]] loomingus“ Okuni pühamus Jaapanis ja „Piiride poeetika. Sajand Eesti kunsti 1918‒2018“ [[Moskva|Moskvas]], [[Tretjakovi galerii|Tretjakovi galeriis]].<ref name=":0" />
Eesti Kunstimuuseumit külastas 2018. aastal 440 000 inimest, mis on alates Kumu avamisest suurim külastajanumber.<ref name=":0" />
[[2008]] pälvis Kumu Euroopa Muuseumifoorumi (European Museum Forum) auhinna – Euroopa aasta muuseum 2008.▼
==Filiaalid==
63. rida ⟶ 56. rida:
* 2000 avati restaureeritud Kadrioru loss, praegune [[Kadrioru kunstimuuseum]]
* 2006 avati [[Kumu kunstimuuseum]]
== Tunnustused ==
▲* [[2008]] pälvis Kumu Euroopa Muuseumifoorumi (European Museum Forum) auhinna – Euroopa aasta muuseum 2008.
==Viited==
78. rida ⟶ 75. rida:
==Välislingid==
{{Commonskat|Art Museum of Estonia}}
*
* [http://digikogu.ekm.ee/ E-Kunstimuuseum]
*
[[Kategooria:Eesti kunstimuuseumid]]
| |||