Oskuskeelekorraldus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Brtki (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Brtki (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
10. rida:
*Äärmiselt oluline on oskussõnade tuletamisel kriitiline suhtumine lähtekeele terminoloogiasse.
*Terminite tuletamisel saadakse häid tulemusi, kui peetakse silmas eeskätt terminisüsteeme, mitte üksiksõnu, ja eelistatakse produktiivsemaid sõnakujusid.
*Oskuskeeles taotletakse vältida nii terminite mitmetähenduslikkust kui ka samatähenduslike oskussõnade rohkust ehk [[Sünonüümia|sünonüümiat]]. <ref>{{Raamatuviide|autor=Uno Mereste|pealkiri=Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü|aasta=2000|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Keele Sihtasutus|lehekülg=84–87}}</ref>
 
Põhiline töövorm on terminikomisjonid, mis tegutsevad enamasti eriala- ja keelespetsialistide koostöös huvitatud asutuste või organisatsioonide juures. Oskussõnavara loovad ja korrastavad ka kõrgkoolide õppejõud näiteks erialaõpikute koostamisel, erialaliidud kutsestandardite väljatöötamisel. <ref>{{Raamatuviide|autor=Uno Mereste|pealkiri=Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü|aasta=2000|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Keele Sihtasutus|lehekülg=84–87}}</ref>
 
== Oskuskeelekorralduse eesmärgid ==