Redaktsioon: 7. jaanuar 2019, kell 16:29 redigeeri Brtki (arutelu \| kaastöö) 8 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. jaanuar 2019, kell 16:49 redigeeri eemalda Brtki (arutelu \| kaastöö) 8 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
2. rida: == Ajalugu == [[Oskuskeel]]e ja oskussõnavara ehk [[terminoloogia]] teadlikuma arendamisega hakati Eestis tegelema ~~juba~~ 19. sajandil. Silmapaistva panuse eestikeelse erialasõnavara arendamisel on andnud eesti [[Rahvuslik liikumine\|rahvusliku liikumise]] suurkujud [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] ja [[Carl Robert Jakobson]]. <ref>{{Raamatuviide\|autor=Rein Kull\|pealkiri=Kirjakeel, oskuskeel, üldkeel\|aasta=2000\|koht=Tallinn\|kirjastus=Eesti Keele Sihtasutus\|lehekülg=53}}</ref> == ~~Oskuskeele korraldamise~~Oskuskeelekorralduse põhimõtted == #[[Keel]] ei ole ainult suhtlemis- või väljendus-, vaid ka tunnetusvahend.▼ #Mis tahes eriala oskussõnavara loomine ja oskuskeele korraldamine on kõigepealt vastavat eriala käsitleva teaduse probleem.▼ #Äärmiselt oluline on oskussõnade tuletamisel kriitiline suhtumine lähtekeelte terminoloogiasse.▼ #Terminite tuletamisel saadakse häid tulemusi, kui peetakse silmas eeskätt terminisüsteeme, mitte üksiksõnu, ja eelistatakse produktiivsemaid sõnakujusid.▼ #Oskuskeeles taotletakse vältida nii terminite mitmetähenduslikkust kui ka samatähenduslike oskussõnade rohkust ehk sünonüümiat.▼ ▲#[[Keel]] ei ole ainult suhtlemis- või väljendus-, vaid ka tunnetusvahend. Põhiline töövorm on terminikomisjonid, mis tegutsevad enamasti eriala- ja keelespetsialistide koostöös huvitatud asutuste või organisatsioonide juures. Oskussõnavara loovad ja korrastavad ka kõrgkoolide õppejõud nt erialaõpikute koostamisel, erialaliidud kutse- jm standardite väljatöötamisel. <ref>{{Raamatuviide\|autor=Uno Mereste\|pealkiri=Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü\|aasta=2000\|koht=Tallinn\|kirjastus=Eesti Keele Sihtasutus\|lehekülg=84–87}}</ref>▼ ▲#Mis tahes eriala oskussõnavara loomine ja oskuskeele korraldamine on kõigepealt vastavat eriala käsitleva teaduse probleem. ▲#Äärmiselt oluline on oskussõnade tuletamisel kriitiline suhtumine ~~lähtekeelte~~lähtekeele terminoloogiasse. ▲#Terminite tuletamisel saadakse häid tulemusi, kui peetakse silmas eeskätt terminisüsteeme, mitte üksiksõnu, ja eelistatakse produktiivsemaid sõnakujusid. ▲#Oskuskeeles taotletakse vältida nii terminite mitmetähenduslikkust kui ka samatähenduslike oskussõnade rohkust ehk [[Sünonüümia\|sünonüümiat]]. ▲Põhiline töövorm on terminikomisjonid, mis tegutsevad enamasti eriala- ja keelespetsialistide koostöös huvitatud asutuste või organisatsioonide juures. Oskussõnavara loovad ja korrastavad ka kõrgkoolide õppejõud ntnäiteks erialaõpikute koostamisel, erialaliidud ~~kutse- jm standardite~~kutsestandardite väljatöötamisel. <ref>{{Raamatuviide\|autor=Uno Mereste\|pealkiri=Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü\|aasta=2000\|koht=Tallinn\|kirjastus=Eesti Keele Sihtasutus\|lehekülg=84–87}}</ref> == Oskuskeelekorralduse eesmärgid == arendada Eestile oluliste teadus-, tehnika- ja majandusharude ning huvialade oskussõnavara; saavutada kõigi valitsusasutuste osalus oma valdkonna terminivara arendamises toetada riiklikult terminoloogiatöö eri vorme tagada oskuskeeleinfo võimalikult lai levik ~~(terminiandmebaaside jm allikate üldine kättesaadavus, info oskussõnastike~~ ja ~~andmebaaside kohta, nende kriitika) ja~~ eestikeelse oskussõnavara kasutamine anda erialaspetsialistidele ja filoloogidele oskuskeelekoolitust kõrgkooliõppe osana või täiendusõppena, edendada terminoloogiapõhimõtete uurimist ja arendamist soodustada eri asutuste terminoloogiakoostööd, eriti Eesti asutuste koostööd Euroopa Liidu asutustes töötavate ametnikega~~, suurendada üld- ja oskuskeelekoolituste abil üldist teadlikkust~~ osaleda rahvusvahelises terminoloogia koostöös ja selle alases rahvusvahelises teadustegevuses Põhitäitjad on [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning teised ministeeriumid, [[Eesti Keele Instituut]], [[Eesti Terminoloogia Ühing]], [[Eesti Rakenduslingvistika Ühing]], kõrgkoolid. <ref>{{Netiviide\|Autor=\|URL=https://www.valitsus.ee/sites/default/files/contenteditors/arengukavad/eesti_keele_arengukava_2011_2017.pdf\|Pealkiri=Eesti keele arengukava 2011–2017\|Väljaanne=\|Aeg=\|Kasutatud=707.01.2019}}</ref> == Eesti Terminoloogia Ühing == [[Eesti Keele Instituut\|Eesti Keele Instituudi]] ja Eesti Õigustõlkekeskuse algatusel loodi oskussõnavara arendamiseks 2001. aastal [[Eesti Terminoloogia Ühing]],. ~~mis~~<ref>{{Netiviide\|Autor=Siiri Lauk\|URL=http://evkk.tlu.ee/pdfs/term_ref.pdf\|Pealkiri=Oskuskeelekorraldus: terminibaasid Eestis ja mujal maailmas\|Väljaanne=Tallinna Ülikool\|Aeg=2005\|Kasutatud=07.01.2019}}</ref> Ühing lõpetas tegevuse 2015. aastal. == Vaata ka ==

Oskuskeelekorraldus: erinevus redaktsioonide vahel