Vaimõisa mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
2. rida:
==Ajalugu ==
Esimesed kirjalikud teated Vaimõisa mõisast pärinevad [[1476|1426]]. aastast. Sel ajal [[Farensbach]]idele kuulunud mõisa keskuseks oli tõenäoliselt [[vasallilinnus]]<ref name="Mõisaportaal"/>. Veel praegu viitavad suhteliselt varastele ehitusetappidele härrastemajas omaaegsetele vasallilinnustele omane ruumijaotus ning esimesel korrusel osaliselt säilinud arhailine võlvidesüsteem{{lisa viide}}.
[[Fail:Vaimõisa 2017.jpeg|pisi|Vaimõisa mõis]]
[[17. sajand]]i alguses läks Vaimõisa koos [[Päädeva mõis|Päädeva]] ja [[Kõrvetaguse mõis]]aga [[Fleming]]itele. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] järel oli mõis panditud [[Bohnsack]]idele, kuid alates [[1724]] oli mõis [[Wetter-Rosenthal]]ide omanduses. 18. sajandi lõpus kuulus mõis lühikest aega ka Reutzidele, [[Nasackin]]itele ja [[Baranoff]]idele. [[1802]] omandasid mõisa [[Wilcken]]id, kelle käes oli mõis kuni [[1891]]. aastani. Seejärel olid omanikuks Knorringid ning 1899 - 1916 Alfred Schmidt. [[1919]]. aastal võõrandati mõis eestlastest omanikelt Johannes Kiverilt ning Peter Shashulinilt.
| |||