[[Fail:John Singer Sargent in atelier.jpg|pisi|J. S. Sargent ateljees]]
''"Madame X''"'i" modelliks on ameerika päritolu rikka prantsuse ärimehe abikaasa [[Virginie Gautreau]]. Gautreau kannab provotseerivat, sügava lõikega kleiti, mis paljastab veatu, portselaniportselanina karvakumava naha, peene figuuripiha ja esiletungivad rinnad.<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=David Bjelajac|pealkiri=American Art. A Cultural History|aasta=2001|koht=London|kirjastus=Calmann & King Ltd|lehekülg=268}}</ref> Gautreau välimusele olid iseloomulikud hennaga[[henna]]ga värvitud juuksed, tugevalt värvitud kulmud, punakaks toonitud kõrvad ja puuderdatud nahk. Kuulujuttude järgi segas ta oma puudrisse lillakatlillat tinti ning tarbistarvitas arseeniga[[arseen]]iga rikastatud vahvleid, muutmaks oma nahka läbipaistvaks ja jumejumet sinakaks.<ref name=":3" /> Maali esialgsel variandil on Gautreau kleidi üks õlapaeladestõlapaeltest alla vajunud. Tema Vana-Kreeka stiilis üles sätitud soengusse on Sargent asetanud poolkuu sümboli, mis viitab kuu- ja jahijumalanna [[Diana|Dianale]].<ref name=":4" /> Ent see ei pruugi olla ainus põhjus maali salapärasuse ja jõulise energia taga. Gautreau'gaGautreauga samal ajal tegeles Sargent ka oma sõbra Belleroche' visandamise ja maalimisega ning ei saa välistada, et Sargent nägi Gautreau'sGautreaus meest, kellesse kiindunud oli. See seletaks ka „''"Madame X"''“i androgüünseid[[androgüün]]seid elemente ja maali otsekohest seksuaalsust.<ref name=":3" /> Kuigi kriitikud pidasid naist maalil laibalikuks ja lausa kõdunevaks, on maalis säilinud Gautreau elulisus. Tundub, nagu võiks naine maalilt vaatajate sekka jalutada. Kirjas [[Metropolitani muuseumilemuuseum]]ile, mis ''"Madame X''"'i maali osta soovis, on Sargent seda üheks endaoma parimaks tööks nimetanud.<ref name=":3" />
=== "Thomas E. McKelleri akt" ===
"Thomas E. McKelleri akt" valmis 1917-1920.–1920. aasta paiku ning kujutab lihtsat hotelli liftioperaatorit. Töö sarnaneb oma avaliku erootilisuse poolest visandatud meesaktidele<ref name=":2" />. Töös paljastub keerukas ja läbimõeldud tunnetuslaad, mida takunstnik mehe füüsise ja sensuaalsuse kujutamisel kasutas.<ref name=":0" /> Sarnaselt meesaktidele polnud ka see töö mõeldud avalikkuse silmadele ning kerkis esile alles 1955. aastal.<ref name=":2" />
=== "Religiooni võit" ===
1890ndatel1890. aastatel telliti Sargentilt Bostoni[[Boston]]i uue raamatukogu, (arhitektid [[Charles Follen McKim]] ja [[Stanford White]],) seinamaalingute seeriasarja loomine. Selle ülesandega tegeleski ta järgmised 30 aastat. Sargenti ülesandeks oli luua seinamaalid suurele kolmanda korruse võlvitud galeriile, mis asus raamatukogu peatreppide lõpus. Tööga soovis ta demonstreerida oma oskusi [[renessanss]]-stiilis maaliga ning valis endaoma seeriasarja teemaks religiooni võiduloo. See kujutas LäänetsivilisatsiooniLääne tsivilisatsiooni evolutsiooni läbi religiooni – antiikpaganatest[[antiikaeg|antiikaja]] [[paganlus|paganatest]] kuni Kristluse[[kristlus]]e saabumiseni. Töö jäi lõpetamata.<ref name=":4" />
