'''JohannesJohann Below''' (ka '''Johannes Below'''; [[1601]] [[Rostock]] – [[27. detsember]] [[1668]] Rostock) oli Saksamaal ja Eestis tegutsenud arst, ja [[Tartu Ülikool]]i rektor.
Below astus [[Rostocki ülikool]]i 1618. aastal. 1628. aastal kaitses ta seal doktorikraadi väitekirjaga "De variolis et morbillis" (juhendaja [[Jacob Fabricius]]).<ref>[http://matrikel.uni-rostock.de/gnd/12015403X Johann Below] aastal Rostock Matrikelportal</ref> Aastatel 1632–1642 oli Below Tartu Ülikooli arstiteaduse professor, aastatel 1633–1642 aga [[Tartu]] õukohtu[[õuekohus|õuekohtu-]] ja linnaarst. 1634. ja 1641. aastal oli ta Tartu Ülikooli rektor.
1643. aastal lahkus Johann Below Tartust ja siirdusalustas uude ametissetööd [[Vene tsaar]]i [[Mihhail Fjodorovitš]]i, (ning hiljem ka tolle järeltulijate [[Aleksei Mihhailovitš]]i ja [[Fjodor Aleksejevitš]]i) [[ihuarst]]ina. 1651. aastal pöördus ta tagasi Saksamaale, kus asus elama [[Lübeck]]isse.
==Sugulased==
Johann Belowi vend oli [[Bernhard Below]], oli [[Rootsi]] kuninganna [[Kristiina]] ning kuningate [[Karl X Gustav]]i ja [[Karl XI]] ihuarst. VennapoegTema vennapoeg [[Jakob Friedrich Below]], olikes samuti arst,töötas Tartu Ülikooli rektorrektorina aastatel 1696–97, pärastoli samuti arst. Pärast [[Poltaava lahing]]us vangilangemist sai Jakob Friedrichist [[Peeter I]] õukonnaarst.
