[[Peeter Suure merekindlus]]e ehitiste (laod, raudteed jt.) püstitamine [[Tondi]] kanti tõi piirkonda palju muutusi. [[Tondi sõjaväelinnak]] ehitati [[Peeter Suure merekindlus]]emerekindluse teeninduspersonali jaoks. [[Soome laht|Soome]], [[Liivi laht|Liivi]] ja [[Põhjalaht|Põhjalahe]] kaitsesüsteemi, mille ametlik nimi oli ImperaatorKeiser Peeter Suure merekindlus, põhimõtteline plaan töötati välja [[1907]]. aastaks.<ref name="Tondi tn" /> [[Tondi sõjaväelinnak|Sõjaväelinnaku]] ehitamine algas [[1910]]. aastal, kuid suurema hoo võttis see pärast [[1912]]. aastat, kui [[Tondi tänav]]a äärde alustati punastest tellistest kasarmute ehitamist.<ref name="SPLvJ" /> [[Peeter Suure merekindlus|Merekindluse]] suurtükiväe kasarmud ehitati endise [[Dunteni mõis]]a sundvõõrandatud ([[1914]]. aastal) sundvõõrandatud maa-alale.<ref name="Tondi tn" />
1918. aastal kasutas kasarmuid Keiserlikkeiserlik Saksa armee.
[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni ajal]] kasutati kogu kompleksi taas [[NSV Liidu relvajõud Eestis|Eestis asunud Nõukogude armee]] sõja[[väeosasõjaväeosa]]de [[Tondi sõjaväelinnak|sõjaväelinnakuna]]. Sel perioodil ehitati territooriumile mitu abi- ja majandushoonet.<ref name="Tondi tn" />
