Kreeka: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Marival (arutelu | kaastöö)
Marival (arutelu | kaastöö)
187. rida:
==Turism==
 
Kreeka on Euroopas üks populaarsemaid turismisihtkohti, meelitades turiste rohkete antiikajast säilinud mälestiste, Vahemere ranniku ja randadega. Kreeka on kogu maailma riikide hulgas külastatavuselt 15. kohal. Turismisektoril on Kreeka majanduses suur osakaal, selle sissetulekud moodustavad üle 19% SKPst.<ref>{{cite web|title=Contribution of travel and tourism to GDP |url=https://knoema.com/atlas/Greece/topics/Tourism/Travel-and-Tourism-Total-Contribution-to-GDP/Contribution-of-travel-and-tourism-to-GDP-percent-of-GDP |publisher=knoema.com |accessdate=18.12.2018}}</ref> 2004. aastal töötas turismisektoris 660 000 inimest, mis moodustasid sel aastal 16,5% kõigist töökohtadest.
Kreeka mandriosa ja saared on üks turistide lemmiksihtkohti Euroopas. Kreeka meelitab turiste rohkete antiikajast säilinud mälestiste, Vahemere ranniku ja randadega.
 
Turismi arendamiseks on avatud palju hotelle, loodud töökohti ja arvukalt suveniirikauplusi. Turismi infrastuktuur on tunduvalt paranenud pärast [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aastaaastal Kreekas Kreekapeetud olümpiamänge]]. Lisaks suvisele turismilepuhkuseturismile arendatakse ka [[ökoturism]]i ja rajatakse [[spaa]]sid. MisKreekas on paljudele üllatuseks, on see, et Kreekas leidubka mitmeid suusakeskusi ning talveturism on täiesti võimaliktalvehooajaks.
Kreeka on kogu maailmas 15. kõige külastatavam riik, sest riigi statistikaameti andmeil külastab Hellast üle 15 miljoni turisti igal aastal, pärast selliseid riike nagu [[Prantsusmaa]], [[USA]], [[Hiina]], [[Hispaania]] ja [[Suurbritannia]].
 
Kreeka turismipiirkonnadturismipiirkondades on muutunud (nagu kogu maailma kuurordid) omavahel sarnasteks, kus kohaliku elu omapära jääbjäänud aina vähemaks, ent Kreeka saared ja rannikrannikualad on tänu eraldatusele suutnud säilitada oma eripära säilitada.
Turism moodustab suure osa riigi majandusest – üle 15% SKP-st. Otseselt või kaudselt töötas 2004. aastal sel alal 660 000 inimest, mis oli umbes 16,5% kõikidest töökohtadest sel aastal.
 
Enamik turiste tuleb Kreekasse Euroopast, eriti Euroopa Liidu riikidest, kuid ka USAst. Teistest maadest pärit turistide hulk jääb tagasihoidlikuks. Aastatel 1989 – 1991 oli eurooplaste osakaal 90%, eriti saabus Kreekasse turiste Saksamaalt ja Suurbritanniast. 1990. aastateni ei ületanud turistide koguarv 8–9 miljonit, kuid 1994. aastal ületas Kreeka aastane külastajate arv 10 miljoni piiri ning 2017. aastal külastas Kreekat 30,1 miljonit turisti.<ref>{{cite web|title=Historic records for tourism (Ιστορικό ρεκόρ για τον τουρισμό) |url=http://www.topontiki.gr/article/141547/istoriko-rekor-gia-ton-toyrismo |publisher=topontiki.gr |accessdate=06.03.2017}}</ref>
Spetsiaalselt turismi arendamiseks on avatud palju hotelle, loodud töökohti ja turistilõkse, mis on küllastunud kõiksugustest suveniirikauplustest.
 
Turismi kõrghooaeg kestab maist septembrini, sest 3/475% turistidest külastab Kreekat just sel ajalsuvehooajal. [[Pilt:The_Parthenon_in_Athens.jpg|pisi|[[Parthenon]] – Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel, mis on üks populaarsemaid vaatamisväärsusi kogu Kreekas.]]
Turismi infrastuktuur on tunduvalt paranenud pärast [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta Kreeka olümpiamänge]]. Lisaks suvisele turismile arendatakse ka [[ökoturism]]i ja [[spaa]]sid. Mis on paljudele üllatuseks, on see, et Kreekas leidub mitmeid suusakeskusi ning talveturism on täiesti võimalik.
 
Kreeka on turistidele enamasti rahulik ja turvaline reisisihtkohtsihtkoht, kuid viimasel ajal esinebtoimub Kreekas palju erinevate huvigruppide streike ja demonstratsioone, mis häirivad tavapärast elurütmi.{{lisa viide}}
Kreeka turismipiirkonnad on muutunud (nagu kogu maailma kuurordid) omavahel sarnasteks, kus kohaliku elu omapära jääb aina vähemaks, ent Kreeka saared ja rannik on tänu eraldatusele suutnud säilitada oma eripära.
 
===Vaatamisväärsused===
Enamik turiste tuleb Kreekasse Euroopast, eriti Euroopa Liidu riikidest, kuid ka USA-st. Teistest maadest pärinevate turistide hulk jääb tagasihoidlikuks.
Pealinna Ateenat külastas 2005. aastal üle 6 miljoni turisti. [[Pilt:Meteora_Varlaam_IMG_7800.jpg|pisi|Varlaami klooster Metéoras.]]
 
Kolm olulisimat vaatamisväärsust Kreekas on [[Ateena akropol]], [[Delfi oraakel]] ja [[Olümpia]].
Aastatel 1989–1991 olid umbes 90% turistidest eurooplased, eriti sakslased ja britid.
 
MuudestPopulaarsed populaarsetestsihtkohad vaatamisväärsusteston võib nimetada veelka [[Korfu]]t (tuntud ka Kérkyra nime all; saar Joonia meres), [[Metéora|Metéora kloostreidkloostrid]], mis asuvad järskudel liivakivist järskudel mäetippudel, [[Thessaloníki]]t (Bütsantsi kirikud ja Rooma termid), [[Rhodos]]tRhodose (saar Vahemeres [[Väike-Aasia|Rhodos]], poolsaare edelaranniku lähedal; rannapuhkajate paradiis),ja [[Thíra]]t (maaliline laht ja mererand) ja paljusid teisi.
Kuni 1990. aastateni ei ületanud turistide koguarv 8–9 miljonit, kuid 1994 oli otsustav aasta Kreeka turismi jaoks, sest sel aastal valis enam kui 10 miljonit inimest just selle riigi puhkusepaigaks.
 
Turismi kõrghooaeg kestab maist septembrini, sest 3/4 turistidest külastab Kreekat just sel ajal. [[Pilt:The_Parthenon_in_Athens.jpg|pisi|[[Parthenon]] – Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel, mis on üks populaarsemaid vaatamisväärsusi kogu Kreekas.]]
 
Kreeka on turistidele enamasti rahulik ja turvaline reisisihtkoht, kuid viimasel ajal esineb erinevate huvigruppide streike ja demonstratsioone, mis häirivad tavapärast elurütmi.
 
===Populaarsed sihtpunktid===
 
Pealinna Ateenat külastas 2005. aastal üle 6 miljoni turisti. [[Pilt:Meteora_Varlaam_IMG_7800.jpg|pisi|Varlaami klooster Metéoras.]]
 
Kolm olulisimat vaatamisväärsust Kreekas on [[Ateena akropol]], [[Delfi oraakel]] ja [[Olümpia]].
 
Muudest populaarsetest vaatamisväärsustest võib nimetada veel [[Korfu]]t (tuntud ka Kérkyra nime all; saar Joonia meres), [[Metéora|Metéora kloostreid]], mis asuvad liivakivist järskudel mäetippudel, [[Thessaloníki]]t (Bütsantsi kirikud ja Rooma termid), [[Rhodos]]t (saar Vahemeres [[Väike-Aasia]] poolsaare edelaranniku lähedal; rannapuhkajate paradiis), [[Thíra]]t (maaliline laht ja mererand) ja paljusid teisi.