Austroneesia keeled: erinevus redaktsioonide vahel

'''Austroneesia keeled''' on [[hõimkond (keeleteadus)|hõimkond]] või [[keelkond]], millesse kuuluvaid keeli kõneleb [[Kagu-Aasia]] ja [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] saartel ning vähemal määral ka [[Aasia]] mandriosas umbes 386 miljonit inimest. See kuulub põhjalikult uuritud keelkondade sekka koos [[Bantu keeled|bantu]], [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa]], [[Afroaasia keeled|afroaasia]] ning [[Uurali keeled|uurali keeltega]]. Esimesena uuris austroneesia keeli ulatuslikult [[Komparatiivne meetod (keeleteadus)|komparatiivset meetodit]] kasutades saksa keeleteadlane [[Otto Dempwolff]]. Teine saksa teadlane [[Wilhelm Schmidt (saksa teadlane)|Wilhelm Schmidt]] võttis saksa keeles kasutusele sõna ''austronesisch''<ref>[[John Simpson]], [[Edmund Weiner]] (toim). ''Official Oxford English Dictionary (OED2)'', [[Oxford University Press]] [[1989]].</ref>, mis tuleb [[Ladina keel|ladina]] sõnast ''auster'' "lõunatuul" ja [[Kreeka keel|kreeka]] sõnast ''nêsos'' "saar". Nimi "austroneesia" on sama päritolu. Keelkonna nimi on asjakohane, kuna enamikku austroneesia keeltest kõneldakse saartel. Vaid mõned üksikud keeled nagu [[Malai keel|malai]] ja [[tšaami keeled]] pärinevad Aasia mandrilt. Paljudel austroneesia keeltel on väga vähe kõnelejaid, ent suuremaid keeli kõnelevad kümned miljonid inimesed. Mõni austroneesia keel on ka [[riigikeel]].▼

Eri allikad liigitavad keeli erinevalt, kuid austroneesia ja [[niigeri-kongo keeled]] on maailma kaks suurimat keelkonda: kumbagi neist kuulub umbes viiendik maailma keeltest. Austroneesia keelkonna geograafiline haare oli kõigist keelkondadest suurim enne indoeuroopa keelte levikut kolonialismi ajal, ulatudes Madagaskari saarelt Aafrika idarannikul [[Lihavõttesaar]]e ehk Rapa Nuini Vaikse ookeani idaosas. [[Havai keel|Havai]], [[rapanui keel|rapanui]] ja [[Madagaskar]]il kõneldav [[malagassi keel]] on austroneesia keelkonna piirikeeled.▼