Karma: erinevus redaktsioonide vahel

'''Karma''' on [[hinduism]]is, [[budism]]is ja mitmetes teistes religioonides [[tegu|teo]] ja [[tagajärg|tagajärje]] üleüldine [[seadus]]. Karma on mõiste, millel on budistlikus kõrgemas budistlikus õpetuses väga keerukas tähendus. Kui karma seadusi tundma õppida, saab enda käitumist ja keskendumise suunda teadlikult juhtida, et saavutada parimaid pikaajalisi tulemusi. Jaja juhtida iseenda käekäiku elus. Teiselt poolt on karma mõiste, mille tähendus on muutunud n-ö tarbekaubaks ja "karmaäriks" nendes piirkondades, kus õpetajad koguvad rahvalt peamiselt annetusi, selle asemel et õpetada inimestele õpetada elamise kunsti ja iseenda elu draamade ja kannatusteelukannatuste leevendamise põhimõtteid (dharmat) läbi oskuslike tegude.<ref>{{Raamatuviide|autor=David R. Loy|pealkiri=Raha, seks, sõda, karma|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>

Karma on inimese isiklik asi. See on võime võisuhestuda suhestumisemingi viis,spetsiifilise kui isik sattub mingisse spetsiifilisse olukordaolukorraga. Näiteks, kui inimene eion oleeelnevalt omandanud õppinudmingis olukorras toimetulekuks vajalikkevajalikud oskusi eelnevaltoskused, siis ei ole võimalik, et tal maagiliselt need võimed tekivad. Seegaon isik ei ole loonud endale sedaselle karmatkarma. Karma on seotud ka identiteediga - kui isik usub, et ta on inimene, kes käitub mingil viisil, siis ta valikuvabadus olevikus (mõistlikult) käituda väheneb ja isik käitub vastavalt enda identiteedile. Karmast tuleks mõelda nii, et karma pole üks suur "asi", vaid igal isikul on lõputulõpmatu arv väikseidväikeseid, spetsiifilisi karmasid.

Budismis on karmaga tihedalt seotud eelmiste elude mõiste. Eelmisi elusid tuleks mõista lihtsalt kui "minevik". Elu mõiste on kasutusel seetõttu, et inimest, tema käitumist ja aegruumi nähakse ühe tervikuna. SeeElu on elu pidevas vooseisundis. Isik, kes oli eile, seda isikut sel kujul enam ei ole. Nüüd on juba uus elu, uus "mina".gal ajahtkelIgal ajahetkel toimub surm ja sünd. Kuna "mina" on aegruumist lahutamatu, siis öeldakse ka, et "iset" kui sellist ei ole tegelikult olemas. "Ise" olemasolu ja "minatunne" on meele loodud illusioon. Seda väidet toetab tänapäeva psühholoogiateadus.

Karmat kuiKarma mõistet kasutataskekasutatakse budistlikus õpetuses,elufilosoofias. etSelle õpetadaall inimeseleõpetatakse, kuidas püsida pidevas olevikuhetkes, mäletada olulisi printsiipe, javalida kasutadanii-öelda tähelepanu klammerdumise omadust teadlikult. Valida tähelepanu objekttähelepanuobjekt vastavalt olukorrale võimalikult teadlikult.Püsida ning kuidas püsida vooseisundis.

Karma seadusiseaduste tulebteadmine, teadamõistmine ja mõistamäletamine ja alati ka mäletadaon ka seetõttu väga hästioluline, et budismis, eriti mõnedes kõrgemates õpetusliinides, kasutatakse väga palju narratiive ning kujutlustehnikaid. KasutatakseSeal esitatakse inimeste arhetüüpide kirjeldusi ningja detailseid psüühika toimimise ja arendamise põhjus-tagajärgtagajärgede kireldusikirjeldusi, mida saab kokkuvõtvalt nimetada budistlikuks kosmoloogiaks. Lood ja kujutlustehnikate kirjeldused on kohati müstilised ning need lähevad loogikaga tugevasse vastuollu. Karma seadusi tuleb enne nende õpetuste saamist hästi teadatunda, et alatipraktiseerija mäletada,ei misajaks onsegadusse reaalsusreaalsust ja mismeele- on meeleseisundi janing emotsionaalse seisundi muutmise otstarbeks mõeldud praktikapraktikat. Budistlikus tõlkekirjanduses on näha, et lääne -uurijad ei ole vahelkohati suutnud tehaeristada erisusi kujutlustehnikatelkujutlustehnikaid ning karma seaduste õpetuste vahelõpetusi. Kaastunde äratamiseks ja juhtimiseks mõeldud kujutlustehnikad on siiski ainult kujutlustehnikad, mitte reaalsuses toimivatoimiv põhjus-tagajärje seadus., Näiteksnäiteks kujutlus, et kõik olendid, eritisealhulgas mõni ebameeldiv isik, on olnud eelnevates eludes meie emadema. VõiKujutlus, kus kannatusega võtame endale kõigi olendite veel küpsemata negatiivse karma. See kujutlus, on müstiliste võimeteta, sest "karma seadus on vääramatu". See tähendab seda, et kujutlus muudab meie enda meeleseisundit ja tulevikuedaspidisi reaktsioone, mitte n-öei päriselt,muuda maagiliselt ei muuda teiste iskute nende isiklikku karmat ehk nende tegude ja olude (ehk tingimuste) mõju ja otseseid tagajärgi. SeegaKasutusel on kasutuselka mõiste "karma puhastamine", mis viitab teadlikule tegevusele eesmärgiga muuta iseendaenda reaktsioone ja valikuid tulevikus nii, et seniminevikus tehtud oskamatud tegevusedvead ei hakkaks tulevikus tehtavaid valikuid liialt kallutama ebasoodsas suunas kallutama. Näiteks peale kahjustavat tegu tuleb siiralt andeks paluda ja teha mõni müstlisemüstilise sisuga kujutlustehnika, mille eesmärkeesmärgiks on identiteedi kujunemissekujunemisesse vahelesegaminevahelesekkumine. Lääne psühholoogias on väga hästipõhjalikult uuritud "minakesksete" uskumuste ja käitumise seosed. Uskudes "minaenda kohta, et olengiollaksegi selline inimene, kes teeb neidpalju halbu tegusid"vigu, võib edasises elusinimene piirata inimeseenda vabadust teha edasises elus häid valikuidotsuseid.
Budism seab kesksekeskseks eesmärgieesmärgiks selleleselle, et õpetuse ja praktika käigus suudab inimene iseenda "minaminale"le suunatud tähelepanu fookusest lahti lasta ja teha selle asemel midagi maailmale kasulikku (ehk koguda pälvimusi). Kui isik teeb häid tegusid, siis seepeetakse onseda mõnes kontekstis sünonüüm karmalekarmaks. TeguSõna ehk"karma" karmavõib seega tõlkida teoks. Karma "küpsemine" tähendab, et tehtud tegude mõjudtagajärjed on kätte jõudnud ning isik tajub selle situatsiooni mõjusid otseselt. Karma küpsemine on inimese jaoks mõneti ettenägematu inimese jaoks (ehkki alati loodusseadustega kooskõlas), ent inimene saab suunata enda otsustusi juhtida nii, et saab fookuse suunata sellele, et mõtlebmõtlemisele, et kogu sekäesolev situatsioon tervikuna on tervikuna tema enda loodud. FookusKui fookus läheb nii-öelda suuremale pildile, suurendabtugevneb isiklikkuisiklik vastutustvastutustunne janing ennetabväheneb mikromanageerimisse ja vihasse laskumistlaskumine. SeegaSeetõttu on karma onbudistlikes õpetustes oluline ja keskne mõiste budistlikus õpetuses selle kohta, kuidas reaalsus toimubtoimib, kuidas end parimal viisiloptimaalselt funktsioneerimas hoida ning kuidas enda enesetunde ningja käekäigu eest võtta reaalne isiklik vastutus võtta.

Tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline. Inimese teod määravad tema surmaeelse [[teadvus|teadvusseisundi]] ja ühtlasi selle, kas järgmine "sündelu" on eelmisega võrreldes halvem või parem. Karma on vääramatu - igavene õiglus. Virgumistee [[budism]]is algab oma olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest.