Kasutaja:AndreasJoesaar/Eksternalism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
16. rida:
Alljärgnev on loetelu põhilistest filosoofilisest distsipliinidest, kust võib leida eksternalistliku (ja internalistliku) komponendi:
=== Epistemoloogia ===
Ühe levinuma epistemoloogilise [[teadmine|teadmise]] [[definitsioon|definitsiooni]] järgi on teadmine õigustatud tõene uskumus. Eksternalismist lähtuvalt määrab [[uskumus|uskumuse]] [[õigustus|õigustatuse]] mitte ainult mõtleja sisemine tunnetus, vaid ka välised faktorid. Sellele vastanduva internalistliku mõtteviisi kohaselt sõltub mõtleja [[epistemoloogiline staatus]] vaid sisemaailmast. Eksternalist võib väita, et vastupidiselt internalistlikule käsitlusele ei ole inimesel ligipääsu nende faktide juurde, mis määravad uskumuse õigustuse või inimese õigustusliku võime, seega faktid tulenevad välismaailmast, mis tõestab eksternalismi teesi.
{{Raamatuviide
26. rida:
|toimetaja=Goldberg, S. G.
|artikkel=Externalism in Mind and Epistemology}}
</ref>
Üheks tähtsamaks filosoofiliseks sõnavõtuks, mis tekitas [[epistemoloogia|epistemoloogias]] internalismi ja eksternalismi vahelise tulise diskussiooni, oli [[Edmund Gettier|Edmund Gettieri]] 1963. aastal ilmunud artikkel „Kas õigustatud tõene uskumus on teadmine?“
{{cite journal
40. rida:
|pages=754–757}}
</ref>
{{Netiviide
53. rida:
</ref>
Austraalia filosoof [[David M. Armstrong]] esitas oma eksternalistliku teooria näitlikustamiseks nn termomeetrimudeli (''thermometer model''): hea termomeeter annab meile täpse ja usaldusväärse ülevaate sellest, milline on temperatuur. Nõnda on Armstrongi järgi ka uskumuse tõesus eeldus tuletamatule teadmisele (''non-inferential knowledge''). Selle mudeli eesmärk on anda mõista, et tuletamatu teadmise mõistmine sarnaneb termomeetri näidu mõistmisele.
{{Raamatuviide
63. rida:
|lehekülg=162–175}}
</ref>
=== Semantika ===
[[semantika|Semantilise]] eksternalismi on [[Ameerika Ühendriigid|USA]] [[filosoof]] [[Hilary Putnam]] sõnastanud lühikese loosungina: „Tähendused lihtsalt ei ole inimese peas!“ (''„Meanings just ain't in the head!“'')
{{cite journal
77. rida:
|pages=699-711}}
</ref>
Selle mõtteviisi näitlikustamiseks kujutas Putnam oma 1975. aastal ilmunud teoses „Tähenduse tähendus“ („The Meaning of „Meaning““) [[mõtteeksperiment|mõtteeksperimendi]] kaudu olukorda, kus aastal 1750 eksisteerib [[maa|Maaga]] paralleelselt planeet Kaksikmaa (''Twin Earth''), mis on igas mõttes Maaga identne, kuid [[ühend|ühendi]] H₂O asemel on planeedil nn kaksikvesi (''twin water''), ühend nimetusega XYZ, mis on igas mõttes veega identne. Kui Maa elanik aastal 1750 ütleb sõna ''vesi'', mõtleb ta selle all keemilist ühendit H₂O, kuigi ta seda ei teadusta, samamoodi mõtleb Kaksikmaa elanik sõna ''vesi'' all ühendit XYZ.<ref name="ExtMen" /><ref>
112. rida:
Moraalse internalisti ja eksternalisti vahelises debatis on tihti üheks teemaks [[Amoraalsus|amoraalsuse]] küsimus. Eksternalistlik käsitlus ei välista kontseptuaalses plaanis amoralisti olemasolu võimalikkust, kuna amoralist küll teadustab endale moraalinormide olemasolu, kuid valib nende mittejärgimise. Internalistliku käsitluse järgi on amoraalsus võimatu.
=== Tegevusfilosoofia ===
[[Bernard Williams]] tõi oma 1979. aastal ilmunud teoses „Internal and External Reasons“ välja seesmiste ja väliste põhjenduste vahelise eristuse. Seesmine ehk internalistlik põhjendus on inimese subjektiivne põhjus mingi tegevuse läbiviimiseks. See lähtub inimese enda eesmärkidest, ihadest jne. Väline põhjendus ei sõltu indiviidist endast, vaid teda ümbritsevast maailmast.
{{Raamatuviide
122. rida:
|lehekülg=101–113}}
</ref>
Leidub filosoofe, kelle jaoks ongi olemas vaid välised põhjendused. Sellist suunda nimetatakse põhjuste eksternalismiks (''Externalism about reasons/reasons externalism'').
| |||