Variserid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Jörru (arutelu | kaastöö)
Jörru (arutelu | kaastöö)
16. rida:
 
==Ajalugu==
Pärast [[Paabeli vangipõlv]]e lõppu taastati Jeruusalemma Tempel ([[Teine Tempel]], valmis umbes 515 eKr). Babüloonia vallutanud pärslased ei näinusnäinud ette juudi monarhia taastamist, nii et juhtiv osa jäi ainult preestritele. Religioossest ja poliitilisest eliidist tekkis [[saduserid]]e partei. Tekkis ka rühmitusi, mis pidasid eliidi paikapanekut pärslaste poolt legitiimsusetuks.
 
Ühe nendest rühmitustest moodustasid variseride eelkäijad, kelle hulka esialgu kuulusid kirjatundjad ja targad. Tasapisi said neist üldtunnustatud eksperdid Toora tõlgendamise alal. Neil tarkadel, keda hiljem hakati tituleerima [[rabi]]deks, kujunes välja "suuline pärimus", mis hiljem asetati kommentaarina Toora kõrvale.
22. rida:
[[Aleksander Suur]]e sõjakäigud tegid [[332 eKr]] Pärsia võimule lõpu ning panid alguse hellenismiajale Iisraelis. Pärast Aleksandri riigi lagunemist oli Juudamaa alates 2. sajandist [[Seleukiidid]]e riigi mõju all. [[Antiochos IV|Antiochos IV Epiphanes]]e ajal algas saduseride toetusel Juudamaa helleniseerimine. Templi rüüstamine koos korraldusega ohverdada seal kreeka jumalatele tõi kaasa [[Makabeide ülestõus]]u [[Mattathias]]e (Mattatiase) ja tema poja [[Juudas Makkabi]] juhtimisel. Ülestõus oli edukas, ja Juudas Makkabi õepoeg [[Johannes Hyrkanos I]] rajas [[152 eKr]] [[Hasmoneid]]e preesterliku dünastia. Variserid organiseerusid nüüd Hasmoneide-vastaseks opositsiooniks.
 
Konflikt puhkes variseride nõudmise pärast, et Hasmoneide dünastia valitseja [[Aleksander Jannai]] (102–76 eKr) valiks ülempreestri ja kuninga ameti vahel. Järgnenud kodusõda suruti kiiresti ja veriselt maha. Surivoodil kutsus kuningas siiski pooli üles leppimisele. Aleksandrile järgnes valitsejana tema lesk [[Salome Aleksandra]] (75–67 eKr), kelle vend [[Shimon ben Shetach]] kuulus juhtivate variseride hulka. Pärast Salome Aleksandra surma otsis tema vanem poeg [[Johannes Hyrkanos II]] toetust variseridelt, noorem poeg [[Aristobulos]] saduseridelt.
 
See konflikt põhjustas jälle kodusõja, millele tegi lõpu alles [[Jeruusalemm]]a vallutamine [[Rooma riik|Rooma]] väejuhi [[Pompeius]]e poolt. Sellega algas Iisraelis Rooma aeg. Pompeius kaotas monarhia, pani Hyrkanose ülempreestriks ning andis talle [[etnarh]]i tiitli. Aastal [[57 eKr]] kaotas too siiski kogu poliitilise võimu Rooma [[prokonsul]]ile Süürias. Too pani sõjalisteks halduriteks Juudamaa üle [[Phasael]]i ja Galilea üle Herodese ([[Herodes Suur]]).