Redaktsioon: 15. juuli 2018, kell 20:29 redigeeri Melilac (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 54 055 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. detsember 2018, kell 05:16 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 973 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
13. rida: [[File:Coat of Arms of Rēzeknes novads.svg\|right\|100px\|Rezekne piirkonna vapp]] '''Valkenberga ordulinnus''' (lätlastel ka Mākoņkalns – "pilvemägi" ja uuemal ajal ka Mākoņpils<ref name="wP918" />, saksa ''Wolkenburg'', poola ''Wolkenberg'') asus Lätis, Ida-Latgales, Räisaku piirkonnas ([[Rēzekne piirkond\|Rēzekne piirkonnas]], Rēzeknes novads)<ref name="5mPUF" />, [[Mākoņkalnsi vald\|Mākoņkalnsi vallas]] (Mākoņkalna pagasts) [[Rāzna järv]]e kaldal asuvast Lipuški külast 2,1 km edelas, Makonkalnsi mäel – 247,4 m kõrgusel merepinnast<ref name="0wlMx" /> (kõrguselt neljas mägi Latgales). ~~ja see~~See oli üks Vana-Liivimaa varajase ajalooperioodi ordulinnustest. Linnuse aadress: Rēzeknes novads, Mākoņkalna pagasts, Dvarči, Lazdukalns, LV-4626. 24. rida: * 1347 – Wolkenburg, Wolchenburg * 1350 – Wolkinburg Läti keeles ka Padebisa kalns ("taevaalune mägi")<ref name="agVop" />, Volkenburga<ref name="yFAXM" />. On esitatud oletus, et linnuse nimes kajastub Liivimaa II ordumeistri, "mõõgavend" [[Wolquin\|Volquin (Folkvin, Volqvin) Schenke von Winterstettini]] nimi, kes juhtis ordut 1209–1236. Või siis on nimetus tulnud Saksamaal, Saksi liidumaal asuvalt Wolkenburgi linnuselt. ==Ajalugu== 32. rida: X ja XI sajandil oli piirkond juba tihedasti asustatud, seal asus 9 matmispaika, 2 kultuskohta ja 4 vana linnamäge.<ref name="g5hU4" /> 1236, sellest tärminist varasemaks linnusetekkeaga seoses tolleaegsete sündmustega läti ajaloolased ei paiguta.<ref name="FqMAj" /> On ka oletatud, et sel aastal põletasid leedulased seal ühe algselt sakslaste puitlinnuse maha. Seda on peetud ka viimaseks [[Mõõgavendade ordu]] ehitatud linnuseks.<ref name="Ky11x" /> 1239 – endise [[Jersika vürstiriik\|Jersika vürstiriigi]] jagamisega sai [[Liivi ordu]] need maad endale. 1252. aastal ehitasid ajalooliste dokumentide järgi hispaania ristisõdijad Valkenberga linnuse, kui orduvennad seal Leetu tungimiseks vägesid kogusid.<ref name="g5hU4" /> 40. rida: 1263. aasta 10. septembrile dateeritud ürikus on esmakordselt mainitud Valkenbergat,<ref name="VlSKr" /> kui komtuur Theodorich (''Theodoricus commendator de Wolbenborch'') allkirjastas seal dokumente. Ka ajaloolase L. Arbusowi arvates oli linnus rajatud juba varem.<ref name="cizHm" /> 1271. aasta 27. augustile dateerituna on säilinud komtuuri [[pitsat]] ''"S[igillum] Commndatori Wolkebg"''. 1399. aastast pärineb selle dokumendi ärakiri, mis on kinnitatud Schleswigi piiskopi Johanni poolt.<ref name="1LcBP" /> Fragment 1399 dokumendist: ''...In cuius sigilli circumferencia hec litere legebantur: S. Commendatoris in Wolkenborch.'' 1277 kolis Latgale komtuur sealt üle moodsamasse, tugevamasse ja olulist Riia–Polotski veeteed kontrollivasse tähtsamasse ning 1276 meister [[Ernst von ~~Rasburgi~~Ratzeburg\|Ernst von Rassburgi]] asutatud Vana-Väina linnusesse.<ref name="93xPB" /> Pärast seda kaotas Valkenberga linnus oma sõjalise tähtsuse.<ref name="agn8G" /> [[File:Johann Christoph Brotze,"Sammlung Liefländischer Monumente. Wolkimberg.JPG\|thumb\|Johann Christoph Brotze, XVIII sajandi lõpp. On tahetud kujutada vaadet Valkenbergale 1271. aastal.]] 52. rida: 1559–1560 Liivi ordu poolt poolakatele üle antud linnuste nimekirjas Valkenbergat polnud, kuna linnus pidi olema kas väga halvas seisukorras või täielikult lagunenud.<ref name="W3M09" /> 1583. aastast on teada, et Valkenberga kuulus Madelaine de Valckersahmile, kes oli abielus rüütel Bernard de Tursiga (Furs) ja üks nende poegadest Jan (Johann) päris lossi 1598. aastal.<ref name="~~1GBSb~~W3M09" /> [[File:Mākoņkalna pilsdrupas 2000-10-14.jpg\|thumb\|Vaade pealinnuse kirdenurgale kirdepoolse kaitsemüüri asukohast 2000. aasta oktoobris.]] 60. rida: XVII–XIX sajandini kuulusid linnusemägi ja selle ümbruse maad Andrepno (Zibendorff) mõisa alla ja seal olid omanikeks Soltanowite suguvõsa, Szadurskid ja Benislawskid.<ref name="mcCK7" /> 1875 maalis seal kunstnik [[Napoleon Orda]]. Tema piltidel on kujutatud juba linnusevaremeid. 1880–1890 tegi linnuses väljakaevamisi arhitekt ja kunstiajaloolane [[Wilhelm Neumann]]. 1926 koostas ja avaldas linnuse plaani [[Karl von Löwis of Menar]]. 1938 külastas oma Latgale visiidi käigus Valkenbergat Läti president ~~Karlis~~[[Kārlis Ulmanis]]. Selle sündmuse auks pandi mäejalamile mälestustahvel. XX sajandi II poolel betoneeriti eeslinnuse territooriumil plats estraadi jaoks ja ehitati istmed pealtvaatajatele. 91. rida: File:Volkenbergas pils drupas (9).jpg\|Telliselisandiga maakividest müüriladu, august 2009. File:94-243makonpils.jpg\|Valkenberga linnusevaremed 1994. [[File:Volkenbergas pils drupas (6).jpg~~\|thumb~~\|Pealinnuse edelanurk augustis 2009 seestpoolt vaadatuna.]]▼ </gallery> ▲[[File:Volkenbergas pils drupas (6).jpg\|thumb\|Pealinnuse edelanurk augustis 2009 seestpoolt vaadatuna.]] ==Viited== 111. rida ⟶ 110. rida: <ref name="93xPB">P. von Goetze. ''Albert Suerbeer Erzbischoff von Preussen, Livland und Ehstland, geschichtliche Darstellung, Buchhandlung von W.Gräff.'' St. Petersburg [[1854]]. str 223.</ref> <ref name="agn8G">http://www.pilis.lv/a_pnm/view.php?id=3113&prop_id=255</ref> <ref name="W3M09">[http://pbc.biaman.pl/dlibra/doccontent?id=1603&from=FBC, Litwa I Ruś] lk. 173</ref> ~~<ref name="1GBSb">http://pbc.biaman.pl/dlibra/doccontent?id=1603&from=FBC, lk 173</ref>~~ <ref name="PQnMQ">Väljavõte Liivimaa rüütlimõisate arhiivi revisjoniaktide originaalkäsikirjast.</ref> <ref name="mcCK7">G. Manteuffel, "Wolkenberg w Inflantach", Bibljoteka Warszawska, 1897, t IV, zesz 3, str. 541</ref>

Valkenberga ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel