Oleg Lossev: erinevus redaktsioonide vahel

vene füüsik ja leiutaja
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Oleg Lossev''' (10. mai 1903, Tver - 22. jaanuar 1942, Leningrad oli vene füüsik ja leiutaja. Ta sai 16 patenti ja autoritunnistust ning avaldas 43 teadusartiklit po...'
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 8. detsember 2018, kell 22:17

Oleg Lossev (10. mai 1903, Tver - 22. jaanuar 1942, Leningrad oli vene füüsik ja leiutaja. Ta sai 16 patenti ja autoritunnistust ning avaldas 43 teadusartiklit pooljuhtide vallas. 1938. aastal omistati talle füüsika-matemaatika-kandidaadi teaduskraad elektroluminestsentsi alaste uurimuste eest. Lossevi eksperimentide käigus valmis 1927. aastal esimene valgusdiood. Ränikarbiidil tekkis alalisvoolu läbilaskmisel kontaktikohas roheline helendus. Lossev uuris seda nähtust põhjalikult, andis sellele füüsikalise seletuse ja avaldas sellest artikli 1927. aastal vene ajakirjas "Traadita telegraaf ja telefon".

Elulugu

Oleg Lossev sündis 10. mail (27. aprillil vana kalendri järgi) 1903 Tveris aadliku peres. Kooliõpilasena sattus 1917. aastal Tveri raadiojaama ülema avalikule loengule, mis tekitas temas huvi raadiotehnika vastu. Lossevil ei olnud erialast haridust, raadiotehnika vallas oli ta iseõppija. 1920. aastal asus tööle Nižni Novgorodi raadiolaboratooriumi. Seal hakkas uurima kristalldetektorit. 1922. aastal valmis tal oma koduses laboratooriumis Tveris tsink-oksiidi kristallist ja söeniidist detektoriga esimene raadiovastuvõtja. Lossev leidis, et niisugusel kristalldetektoril on eelpingestamise korral negatiivne takistus, mis tagas signaali võimendamise. Lossev sai mitu patenti kristalldetektorite valmistamise ja kasutamise kohta. Kaarlahenduse uurimisel märkas Lossev elektroluminestsentsi. Elektroluminestsentsi edasiseks uurimiseks puudusid Lossevil vahendid. 1928. aastal viidi Nižni Novgorodi raadiolaboratoorium Leningradi Kesk-raadiolaboratooriumi koosseisu, kuhu siirdus ka Lossev ning jätkas pooljuhtkristallide uurimist. Osa katseid tegi Lossev A. Joffe juures Füüsika-tehnika instituudis. Lossev tegi katseid rohkem kui 90 erineva ainega ning oli lähedal transistori loomisele. Lossevi uurimistöö kaldus kõrvale laboratooriumi temaatikast ning ta läks tööle Leningradi meditsiiniinstituuti. Seal töötamise ajal esitas ta dokumendid (21 ilmunud artiklit ja 12 autoritunnistust) füüsika-matemaatika-kandidaadi kraadi taotlemiseks. See kraad omistati Lossevile 1938. aastal. Lossev suri kurnatuse tõttu Leningradi blokaadi ajal 22. jaanuaril 1942. Tema matmiskoht on teadmata. Lossev avaldas oma uurimistulemused venekeelsetes ajakirjades. Tema tööd jäid pooleks sajandiks unustusse, neid märgati ja tunnustati alles 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses.

Allikad

  • Venekeelne ja ingliskeelne Vikipeedia.