Kaarlo Juho Ståhlberg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
41. rida:
[[1901]] valiti Ståhlberg [[Helsingi]] linnavolikokku, kus ta töötas [[1903]]. aastani. [[1904]]–05 osales ta Soome maapäeva töös ja [[1905]] määras omavalitsuse juht [[Leo Mechelin]] ta Senati äsjamoodustatud uude koosseisu. Ståhlberg pidi vastutama [[kaubandus]]e ja [[tööstus]]e eest. Üks kõige olulisemaid uue senati ees seisvaid probleeme oli Soome maapäeva reformimise ettepanekute väljatöötamine. Ståhlberg oli selle vajaduse suhtes esialgu skeptiline, aga tal oli siiski tähtis osa Soome parlamendi [[Eduskunta|Eduskunna]] loomisel. Ståhlberg astus Senatist tagasi [[1907]] pärast seda, kui parlament oli tagasi lükanud Senati eelnõu [[kuiv seadus|kuiva seaduse]] kehtestamise kohta, mille Ståhlberg oli koostanud.
1931. aasta presidendivalimiste puhul võrreldi lapualaste ajalehes Aktivisti Ståhlbergi valimist võimu andmisega Stalinile ja sooviti "lasku, mis ärataks soome rahva". Kutsuti üles teda tapma, nagu oli tapetud [[Nikolai Bobrikov|Bobrikov]]. Ståhlberg kaotas valimised Pehr Evind Svinhufvudile. <ref>Oula Silvennoinen, Marko Tikka, Aapo Roselius. Musta koidiku kuulutajad. Argo, 2017, lk. 244–245.</ref>
Ståhlberg on maetud Helsingi [[Hietaniemi kalmistu]]le.
| |||