Marss: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Parandasin faktivea Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
38. rida:
'''Marss''' on neljas [[planeet]] [[Päike]]sest ja [[Päikesesüsteem]]i üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult [[Merkuur]]ist. Marss sai nime Rooma sõjajumala järgi ning seda hüütakse punaseks planeediks, sest planeedi pinnal laialt levinud [[raud(III)oksiid]] annab sellele punase värvuse<ref name="fy5ys" />. See on [[Maa tüüpi planeedid|Maa tüüpi planeet]], millel on õhuke [[atmosfäär]] ja pinnavormid, mis meenutavad [[Kuu]] kraatreid ja [[Maa (planeet)|Maal]] esinevaid [[org]]usid, [[kõrb]]eid ja polaaraalasid.
Et Marsi ja Maa [[pöörlemistelg]]ede kalle on enam-vähem ühesugune (vastavalt 23°59' ja 23°27')<ref name="A&O" />, ilmnevad Marsilgi [[aastaajad]] ja [[kliimavöötmed]], kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Planeedil asuvad [[Olympus Mons]], mis on suurim
Enne esimest möödalendu Marsist, mille sooritas [[Mariner 4]], spekuleeriti, et selle pinnal võib olla vedelat vett. Marineri möödalennul tehtud pildid kujutasid vastupidi oodatule kõrbelist ja tühja planeeti, millelt vett ei leitud. Hilisematel mehitamata missioonidel on leitud tõendeid, et Marsil olid kunagi suured alad veega kaetud. [[2005]]. aastal leiti poolustelt jääd ning kulgur [[Spirit (kulgur)|Spirit]] leidis ühest proovist veemolekule. [[Phoenix (kosmosesond)|Phoenix]]i maandur leidis [[2008]]. aastal planeedilt vett ning [[NASA]] teatas 28. septembril [[2015]], et leidis Marsi pinnalt voolavat soolast vett<ref name="mvWta" /><ref name="yO8fv" />.
| |||