Redaktsioon: 8. märts 2017, kell 17:16 redigeeri Melilac (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 54 055 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. november 2018, kell 21:25 redigeeri eemalda Pikne (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 49 169 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Tori_liivakivipaljand_ja_sild.JPG\|pisi\|[[Tori põrgu]]s paljanduvad Pärnu lademe liivakivid.]] '''Pärnu lade''' on [[~~Kesk-Devon~~keskdevon]]i ladestiku regionaalne [[lade]].<ref name="EE"/>. Pärnu ~~lade~~lademe all lamab [[Rēzekne lade]]~~mel~~ ja temal lasub [[Narva lade]]. Ladet hakkas esimesena eristama [[Kaarel Orviku]] aastal [[1930]].<ref>[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=P%C3%A4rnu+lade Stratigraafia terminoloogia]</ref> Üleilmses standardis vastab sellele [[Eiffeli lade]], [[litostratigraafiline üksus\|litostratigraafiliselt]] vastab sellele umbkaudu Pärnu [[kihistu]], milles eristatakse veel Tamme ja Tori [[kihistik]]ke. Lademe vanus on 391...387,5 miljonit aastat. Lademe paksus Eestis on ~~15 – 47~~15–47 m.<ref name="EE"/>. Lätis on lademe paksus 20-25 meetrit, [[Gulbene]] ümbruskonnas aga kuni 55 meetrit. Lademe [[avamusala]] ja ühtlasi ka [[paljand]]umisala on [[Pärnu jõgi\|Pärnu]] ja [[Navesti jõgi\|Navesti jõe]] org~~<ref name="EE"/>~~. [[Põhja-Euroopa]]s see lade mujal kui Eestis ei paljandu.<ref name="EE"/>. Selle paljandeist on üks tähelepanuväärsemaid [[Oore meierei paljand]], kus paljanduvad nii Pärnu lade kui ka [[Narva lade]]. Lademe kivimid esinevad Eestis [[Pärnu]]-[[Võhma]]-[[Mustvee]] joonest lõunasse jäävatel aladel.<ref>Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.</ref> Lademe kivimkoosseisus on Eestis palju [[liivakivi]].<ref>http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)</ref>. Lätis lisanduvad liivakivile veel [[aleuroliit]] ja [[savi]], ka on sealsed liivakivid sageli [[Tsement (geoloogia)\|tsementeerunud]]. Läti lõuna- ja idaosas lisanduvad neile [[dolomiit]] ja [[kips]]. Lademe liivakivis sisaldub [[naatrium]]irikast [[mineraalvesi\|mineraalvett]], mida ammutatakse nii [[Valmiera]]s, [[Sigulda]]s, [[Piltene]]s kui ka Mangaļis.<ref>[http://www.lu.lv/fileadmin/user_upload/lu_portal/projekti/vpp/mali_latvija/visp_geol/LATV_GEOL_KARTE_PUSMILJONA_1998_pdf.pdf Latvijas ģeoloģiskā karte M 1:500 000 - Latvijas Universitāte]</ref>▼ Lademe vana nimetus oli Tori lade.<ref>~~NARVAJÕE~~Narvajõe ~~LADEME~~lademe ~~GEOLOOGIAST~~geoloogiast ~~EESTI~~Eesti NSV -s. Kaarel Orviku. ~~!948~~1948</ref> ▼ ▲Lademe kivimkoosseisus on Eestis palju [[liivakivi]]<ref>http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)</ref>. Lätis lisanduvad liivakivile veel [[aleuroliit]] ja [[savi]], ka on sealsed liivakivid sageli [[Tsement (geoloogia)\|tsementeerunud]]. Läti lõuna- ja idaosas lisanduvad neile [[dolomiit]] ja [[kips]]. Lademe liivakivis sisaldub [[naatrium]]irikast [[mineraalvesi\|mineraalvett]], mida ammutatakse nii [[Valmiera]]s, [[Sigulda]]s, [[Piltene]]s kui ka Mangaļis.<ref>[http://www.lu.lv/fileadmin/user_upload/lu_portal/projekti/vpp/mali_latvija/visp_geol/LATV_GEOL_KARTE_PUSMILJONA_1998_pdf.pdf Latvijas ģeoloģiskā karte M 1:500 000 - Latvijas Universitāte]</ref> ▲Lademe vana nimetus oli Tori lade.<ref>NARVAJÕE LADEME GEOLOOGIAST EESTI NSV s Kaarel Orviku. !948</ref> == Viited == {{Viited\|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia\|EE]] 12. köide, 2003: 443.</ref>}} {{devon}}

Pärnu lade: erinevus redaktsioonide vahel