Renderdusfarm: erinevus redaktsioonide vahel

 

Renderdusfarmi mõiste tuli esmalt esile Audodesk 3D Studio animeeritud filmi "The Bored Room"<ref name ="yt">[https://www.youtube.com/watch?v=sCXqWO7FVzY&t=12s "The Bored Room"], Youtube, vaadatud: 03.11.2018</ref> produktsiooni käigus juulis 1990. aastal. Animatsiooni valmimine oli määratud pealtnäha võimatule tähtajale, mistõttu pidi kasutama suuremat renderdusvõimsust, et soovitud tähtajaks valmis jõuda. Selleks konfigureeriti käsitsi mitmed Compaq 386 arvutid renderdama konkreetset animatsioonilõiku, et jagada kogu animatsiooni renderdusaega mitme arvuti vahel. Tänapäeval on renderdavate osade ära jagamine arvutite vahel automatiseeritud. <ref name ="revo" />

==Tööpõhimõte==

 

Renderdusfarm töötab klient-server põhimõttel, kus [[Server|server]] saab ühelt arvutilt käsu renderdamise alustamiseks ning jagab renderdava projekti klient-arvutite (vabade renderdavate arvutite) vahel automaatselt laiali. Renderdusprotsessi ning klient-server arvutite tööd haldab peamiselt eraldi tarkvara, mis juhib renderdavate projektide järjekorda, jagab ära projektide [[Kaader|kaadreid]] ning optimeerib töövoolu. Renderdusprotsess koosneb kolmest etapist:<ref name="esimene">[https://blog.render.st/what-is-a-render-farm/ "What is a render farm?"], RenderStreet, vaadatud: 03.11.2018 </ref>

 

# Renderdamise ülesseadmine – renderdatava animatsiooni või 3D-mudeli töötlusprogrammi projektifail lisatakse renderdusfarmi halduri programmi. Renderduse alustamise eelduseks on see, et olemas on programm, vaba arvuti ning sihtkoht, kuhu renderdatud pilt või animatsioon salvestatakse.<ref name="esimene" />