Nabala lade: erinevus redaktsioonide vahel

'''Nabala lade''' (vananenud nimetusega: ''Saunja lade'') on [[Ülem-Ordoviitsiumülemordoviitsium]]i ladestiku regionaalne [[kronostratigraafiline üksus]] ([[lade]]).<ref name="EE"/>. Nabala ladelademe all lamab [[Rakvere lade]]mel ja temal lasub [[Vormsi lade]];. koosKoos Vormsi lademega kuuluvad naad [[Harju ladestik]]u Kohila alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele [[Katy lade]].

Ladet hakkas esimesena eristama [[Ralf Männil]] aastal [[1958]]. Lademe [[stratotüüp|stratotüübiksstratotüübi]] määras ta [[Nõmmeküla paemurd|Nõmmeküla paemurrupaemurrus]], lademe [[neostratotüüp|neostratotüübiks]] on agapärit [[Lohu]] puuraukpuuraugust.<ref>[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Nabala+lade Stratigraafia terminoloogia]</ref>

Lademe vanus on 450,8...452 miljonit aastat. [[litostratigraafiline üksus|Litostratigraafiliselt]] vastavad sellele Põhja- ja Loode-Eestis [[Paekna kihistu]] ningja [[Saunja kihistu]]. Kesk- ja Lõuna-Eestis lisandub sellele veel [[Mõntu kihistu]].<ref>http://stratigraafia.info/materjalid/eesti_strat/Ordovician_2014.pdf</ref> Väljaspool Eestit eristatakse selles veel [[Dzerbene kihistu]]t. [[Rootsi]] [[Siljani meteoriidikraater|Siljani meteoriidikraatris]] esindab ladet Fjäcka kihistu [[kiltkivi]].<ref>Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström</ref>

Lademe paksus Eestis on 1,5 – 255–25 m.<ref name="EE"/>.

Lademe [[avamusala]] onulatub [[Tahkuna poolsaar]]elt [[Narva jõgi|Narva jõeni]], kulgedes läbi [[Noarootsi valdpoolsaar|Noarootsi]] põhjaosa, [[Kernu]], [[Kose]], [[Vinni]] ja [[Tudu]].<ref name="EE"/>. Lade on avamusalast lõunas esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes [[Valmiera-Mõniste-Lokno kerkeala]]l.<ref>Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.</ref>

Lade [[paljandumine|paljandub]] näiteks [[Paekna]]l, ja [[AunepaAulepa]]l.<ref name="EE"/>.

Lademe kivimkoosseisus on palju savikat ja [[peitkristalne struktuur|peitkristalset]] [[lubjakivi]].<ref>http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)</ref>.