Kareda lahing: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
20. rida:
Saarlaste huvipiirkonda kuulus ka Järvamaa. Sealsed ülikud olid esimest korda Riia piiskopi ülemvõimu tunnustanud ja [[kristlus]]e vastu võtta lubanud 1217. aastal, kui riialased koos ristitud latgalite, [[liivlased|liivlaste]] ja [[ugalased|ugalastega]] nende maakonda sõjakäigu tegid. Järvalased taaskinnitasid oma alluvussuhteid piiskopiga 1218. (pärast [[Madisepäeva lahing]]u ajal toimunud mässu) ja 1219. aastal (pärast revalaste toetamist nende Taani-vastases võitluses). Saarlasi ilmselt häiris järvalaste poliitika ja alistumine. Mõnikord, ennekõike vanemas ajalookirjanduses, kus muinaseestlasi nähti sisemiselt ühtse rahvana, on järvalaste ründamise soovi tõlgendatud altruistliku karistusaktsioonina kaaseestlaste sakslastele alistumise eest. Tänaste ajaloolaste seas domineerib aga seisukoht, et rahvusliku ühtsuse ideede 13. sajandisse üle kandmine on ekslik ja Järvamaad oma huvisfääri kuuluvaks lugenud saarlased pidasid silmas isekamaid poliitilisi eesmärke.<ref name="HLK" /><ref name="Magi" /><ref name="Vahtre" />
Otsuse langetamiseks heitsid saarlased liisku, nähes selles jumalate tahte avaldust. Liisk langes järvalaste peale. 1220. aasta märtsi paiku tungisidki saarlased Järvamaale ja asusid maakonda rüüstama.<ref name="HLK" /> Saarlaste väe suuruseks on pakutud maksimaalselt 1000 inimest.<ref name=LVR203>Liivimaa vanem riimkroonika 2003, lk 203</ref>
Samal ajal alustati sõjakäiku ka Riiast eesmärgiga rünnata Harjumaad, ainsat Eestimaa mandriosa piirkonda, kus poldud veel Riia piiskopi või Taani kuninga ülemvõimu tunnistatud. [[Saksimaa hertsogiriik|Saksi]] hertsog [[Albrecht I (Saksimaa)|Alberti]] (Albrechti), Mõõgavendade [[ordumeister]] [[Volquin]]i ja Riia piiskop [[Albert (Riia piiskop)|Alberti]] venna [[Theoderic de Bekeshovede|Theoderichi]] juhitud sõjavägi, kuhu kuulusid orduvennad, piiskopimehed, liivlased ja latgalid, liikus Liivimaalt [[Sakala]]sse [[Navesti jõgi|Navesti]] äärde, kus nendega liitusid sakalased, ugalased ja järvalased. Edasi läbi [[Nurmekund]]e Harjumaa poole liikus vägi kolmes kolonnis: sakslased koos latgalitega keskel, liivlased vasakul ja eestlased paremal.<ref name="HLK" /><ref name="Vahtre" /> Sõjaväe suuruseks on pakutud umbes 4000 sakslast ja 4000 kohalike rahvaste esindajat.<ref name=LVR203
==Lahing==
| |||