Saarlased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Kuni muinasaja saarlaste või Saaremaa kohta artiklit pole, jätan selle lõigu siia. |
||
4. rida:
[[Pilt:OeselLivTrty1241.jpg|right|thumb|Aastal [[1241]] sõlmitud leping [[Liivi ordu]], [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] ja saarlaste vahel.]]
Nad olid juba muinasajal tuntud uljaste meremeestena.
13. sajandi lõpus kirjutatud [[Liivimaa vanem riimkroonika]] kirjeldab [[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõja]] eelseid saarlasi järgnevalt: ''"Saarlased on õelad paganad, nad on kuralaste naabrid. Nende maa on ümbritsetud merega, mitte kunagi ei karda nad suurt sõjaväge; suvel, see on meile teada, laastavad nad ümbritsevaid maid, kuhu nad merd mööda tulla saavad. Nad on palju sõjasaaki võtnud kristlastelt ja paganatelt. Nende suurim jõud on laevad."''<ref>Liivimaa vanem riimkroonika. 2003. Tõlkinud ja kommenteerinud [[Urmas Eelmäe]]. Värsid 351–356, lk 24</ref>
Saaremaal räägivad vanemad inimesed [[eesti keel]]e [[saarte murre|saarte murret]], nooremate hulgas on levinud [[saare aktsent]]. Saaremaal kõneldakse saarte murde [[Anseküla murrak|Anseküla]], [[Jämaja murrak|Jämaja]], [[Kihelkonna murrak|Kihelkonna]], [[Kaarma murrak|Kaarma]], [[Karja murrak|Karja]], [[Püha murrak|Püha]], [[Valjala murrak|Valjala]], [[Jaani murrak|Jaani]] ja [[Pöide murrak]]ut. Seda murrakute rühma nimetatakse rahvakeeles [[saare keel]]eks.
13. rida ⟶ 15. rida:
*[[Sõrulased]]
*[[Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete ja Cake]]
==Viited==
{{viited}}
==Kirjandus==
| |||