Enesekehtestamine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
2. rida:
Inimestevaheliste psühholoogiliste piiride arvestamise / mittearvestamise alusel saame eristada 3 peamist käitumisviisi: [[Alistuv käitumine|alistuv]], [[Agressiivne käitumine|agressiivne]] ja kehtestav käitumine.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Bolton, R.|pealkiri=Igapäevaoskused|aasta=2000|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
'''Enesekehtestamine''' ehk kehtestav käitumine (
[[Fail:Kolme käitumiviisi termomeeter.jpg|pisi|Kolme käitumisviisi termomeeter|alt=|330x330px]]
34. rida:
== Kehtestamise tehnika ==
Kehtestav käitumine ei ole üksnes tehnikatest moodustunud mudel, vaid ka kindel mõtteviis.
Kehtestava käitumise mõju tagavad kolm [[Suhtlemisoskused|suhtlemise baasoskust]]<ref name=":1" /><ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=McKay M., Davis, M., Fanning, P.|pealkiri=Suhtlemisoskused|aasta=2004|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>:
41. rida:
*[[aktiivne kuulamine]].
[[Selge eneseväljendamine|Mina-sõnum]] on vaid üks, tavaliselt esimene osa muutuse protsessis. Asudes mõttes koostama kehtestavat sõnumit, on oluline kõigepealt lokaliseerida, [[Gordoni aken|kellel on probleem]]<ref name=":0" /> . Seda mõistes saame valida kohase suhtlemistehnika, alustades kas [[Selge eneseväljendus|selgest eneseväljendamisest]] või [[Aktiivne kuulamine|aktiivsest kuulamisest,]] st teha olukorrale vastav teadlik ja vastutustundlik valik.▼
Kehtestava käitumise põhioskusteks on selge eneseväljendus ja aktiivne kuulamine. Kas alustada kehtestavat vestlust kuulamisest või oma küsimuste ja mõtete avaldamisest?▼
▲
Lühike vastus: need, kes kibelevad rohkem või vähem agressiivselt välja ütlema, kuidas “asjad tegelikult on”, alustagu teise kuulamisest. Aga need, kes eelistavad (alistuvalt) kõigepealt ära kuulata teiste arvamused, öelgu juba alguses kehtestaval viisil välja oma seisukoht!▼
▲Lühike vastus: need, kes kibelevad rohkem või vähem agressiivselt välja ütlema, kuidas “asjad tegelikult on”, alustagu teise kuulamisest. Aga need, kes eelistavad (alistuvalt) kõigepealt ära kuulata teiste arvamused, öelgu juba alguses kehtestaval viisil välja oma seisukoht!
▲[[Selge eneseväljendamine|Mina-sõnum]] on vaid üks, tavaliselt esimene osa muutuse protsessis. Asudes mõttes koostama kehtestavat sõnumit, on oluline kõigepealt lokaliseerida, [[Gordoni aken|kellel on probleem]]<ref name=":0" /> . Seda mõistes saame valida kohase suhtlemistehnika, alustades kas [[Selge eneseväljendus|selgest eneseväljendamisest]] või [[Aktiivne kuulamine|aktiivsest kuulamisest,]] st teha olukorrale vastav teadlik ja vastutustundlik valik.
Kui on tekkinud vajadus ennast selgelt kehtestada, saab teemat kõige lühemalt ja tõhusamalt haarata [[Kolmeosaline mina-sõnum|3-osalisse mina-sõnumisse]].
148. rida:
Kehtestavalt käituv inimene on heas suhtes iseenda ja teistega. Tema [[Mittesõnalised suhtlemisvahendid|kehakeel]] näitab soojust ja kindlust ning positiivseid tundeid. Eneseregulatiivset käitumist on palju ning hirmu/ängistust vähe.
Kehtestaval käitumisstiilil on ka miinuseid:
* see võtab energiat, sest on vaja mõelda, tähele panna, uusi käitumisviise leiutada ja katsetada
* juhul, kui enesekehtestamine ei õnnestu, võib kehtestajal tekkida sisemine [[konflikt]],
Kehtestava käitumise plussideks on:
157. rida:
* uhke tunne, enesega rahulolu ja tajumine, et inimene elab ise oma elu
*ei pea end pidevalt kaitsma ja teisi kontrollima
* eduka kehtestamise tulemusena tekkinud enesekindlus annab võimaluse olla [[Loovus|loovam
* inimene, kellel on hea enesetunne, tekitab sama tunde ka teistes.
| |||