Enesekehtestamine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
68. rida:
* Algatav positiivne ettepanek: ''Mõtlen õhtul minna kinno Wes Andersoni “Koerte saart ” vaatama. On sul aega ja tahtmist koos minuga seda filmi vaadata?''
**Vastus positiivsele ettepanekule: ''Jah, hea meelega!''▼
▲Vastus positiivsele ettepanekule: ''Jah, hea meelega!''
* Abi või soodustuse palumine: '' Sa rääkisid, et tegite möödunud aastal õpilasfirma. Ma mõtlen koos paari sõbraga teha midagi samasugust. Oleks lahe kuulda, kuidas teil see asi käis. Kui oled nõus meid selles asjas veidi valgustama, siis lepime mingi päeva ja kellaaja.''
**Sobivale palvele vastamine'': Ohhoo, miks mitte! Aga kõige varem alles esmaspäeval kella kolmest . Ja siis poole viiest hakkab trenn.''▼
▲Sobivale palvele vastamine'': Ohhoo, miks mitte! Aga kõige varem alles esmaspäeval kella kolmest . Ja siis poole viiest hakkab trenn.''
* Tunnustamine või kompliment: ''Kuule, te võitsite jalkas nii kõva vastase! Palju õnne!''
**Reageerimine tunnustusele või komplimendile'': Tänks, ise oleme ka väga rahul!''▼
▲Reageerimine tunnustusele või komplimendile'': Tänks, ise oleme ka väga rahul!''
* Oma negatiivsest arvamusest teatamine: ''Lugesin su viimast artiklit Postimehes. Aktuaalne teema muidugi ja intrigeerivalt kirjutatud. Samas ei ole ma kaugeltki nõus mitme sinu seisukohaga…''
**Nõudmise või kriitikaga mittenõustumine: ''Oled juba jõudnud lugeda, väga hea. Minu seisukohtade taga on põhjalik eeltöö, nii et olen väitluseks valmis!''▼
▲Nõudmise või kriitikaga mittenõustumine: ''Oled juba jõudnud lugeda, väga hea. Minu seisukohtade taga on põhjalik eeltöö, nii et olen väitluseks valmis!''
* Oma negatiivse tunde väljendamine: ''Kuulsin, et sa kritiseerisid eile koosolekul mu aruannet. Mulle ei meeldi, et sa sellest minuga juba enne koosolekut ei rääkinud!''
**Teise negatiivsele tundele reageerimine: ''Ma saan aru, et sa oled mu peale pahane. Võin sulle rääkida, mida ma märkasin ja kuidas sa oleksid võinud seda analüüsida – kui lepime aja kokku.''▼
▲Teise negatiivsele tundele reageerimine: ''Ma saan aru, et sa oled mu peale pahane. Võin sulle rääkida, mida ma märkasin ja kuidas sa oleksid võinud seda analüüsida – kui lepime aja kokku.''
* Nõudmine, et teine muudaks oma käitumist: ''Meie üürilepingus on kirjas, et trepikojas ei suitsetata. Naaber nurises, et minu üürnik suitsetab tema ukse taga''.
**Nõudmise tagasilükkamine: ''Ei pea paika. See töömees, kes eile kolmandasse korterisse mingit toru parandama tuli, tegi enne väljas suitsu, eks temaga see lõhn trepikotta tuli''.▼
▲Nõudmise tagasilükkamine: ''Ei pea paika. See töömees, kes eile kolmandasse korterisse mingit toru parandama tuli, tegi enne väljas suitsu, eks temaga see lõhn trepikotta tuli''.
Lisame, et kõigil ülalkirjeldatud juhtumitel võib olenevalt olukorrast olla kasu mitte ainult kehtestavast, vaid mõnel juhul ka alistuvast või agressiivsest käitumisest. Alistuv käitumine võib olla kohane korra ja võimu esindajatega suheldes, agressiivne käitumine ajadefitsiidis (nt loodusõnnetuse või avarii korral). Keerulises suhtlemisolukorras võib olla abi ka kõigi kolme käitumisviisi paindlikust vahetamisest, kuid seda tehes tuleb meeles pidada, et igal käitumisviisil on omad eelised ja puudused.
| |||