Vikipeedia

Enesekehtestamine: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
PResümee puudub
7. rida:
 
== Kehtestamise mõiste päritolu ==
Kehtestavat käitumist kui nö kolmandat teed  lisaks [[Agressiivne käitumine|agressiivsele]] ja [[Alistuv käitumine|alistuvale]] ehk võitlus- ja põgenemiskäitumisele hakati lähemalt uurima 20. sajandi 2. poolel.
 
Ühelt poolt oli peale 1930ndaid aastaid oli USA-sse kuhjunud nii raha kui ajud, teiselt poolt oli II Maailmasõjaga seoses teravnenud vajadus erinevate uuringute järele. Just USA-s hakati tegelema inimkäitumise laialdaste uuringutega.
 
Avastati, et  kõik inimesed on aktiivsed ja potentsiaalselt loovad, kusjuures inimene lähtub paljus seesmisest [[Eneseteostus|eneseteostuse]] vajadusest. Kõik inimesed on loovad , õpivad aga varases lapsepõlves seda varjama. Elades oma elu ja tahtes seda väärtuslikult elada, vajame enda kehtima panemist “elu mänguplatsil” .
 
1960ndatel aastatel tuli kasutusele sõnamõiste “enesekehtestamine”''kehtestav käitumine'' (<small>ingl ''assertivness''</small>) kui oskus öelda “ei”.
 
Leiti, et “ei”''ei'' on sama normaalne vastus kui “jah”''jah''. Inimesena on mul õigus osast rollidest keelduda, kui ma ei jaksa neid täita. Samas võib äraütlemine teisele haiget teha, ta võib solvuda. Oluline oskus on seega ära öelda nii, et partner ei solvuks ja endal ei tekiks ebameeldivaid tundeid.
 
1970ndatel aastatel hakati rohkem rääkima sellest, et peale ”ei”''ei'' ütlemise on vaja  veel midagi, et saavutada suhtlemises rahulolu. Kuidas ikkagi saada seda, mida ma tahan? Kuidas muuta teiste käitumist, kui see mind häirib? Seda enesekehtestamisega tegelemise etappi nimetatakse ka “jah” jah- etapiks.
 
Rahulolu saavutamiseks on vajalik määratleda alad, mis on minu jaoks “ei”''ei'', ja teised alad, mis on minu jaoks “jah”''jah''. Teiste sõnadega öeldes, on vajalik selgusele jõuda oma tegelikes vajadustes.
 
Alberti & Emmons tutvustasid enesekehtestamist käitumisena, mis s''oodustab'' võrdsust inimsuhetes, võimaldades meil käituda vastavalt oma olulistele huvidele, seista enda eest kartust tundmata, vabalt väljendada oma tegelikke tundeid ja kasutada oma õigusi – piiramata samal ajal teiste omi. <ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Alberti, R., Emmons, M.|pealkiri=Your Perfect Right: Assertiveness and Equality in Your Life and Relationships|aasta=1970|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
33. rida:
Sellega on seotud ka võidan-võidad mõtteviisi võidukäik. Inimestevahelistes suhetes ei saa võita teise kaotuse hinnaga, sest siis halvenevad inimsuhted.
 
== Kehtestava käitumise põhiliigid<ref name=":0" /><ref name=":1" /> ==
Kehtestav käitumine aitab toime tulla nii positiivsete olukordadega (kui kehtestaja avab teema või vastab kellelegi olukorras, mis tema jaoks on meeldiv) kui ka kehtestaja jaoks negatiivsete ehk häirivate olukordadega. erinevatel viisidel<ref name=":1" /><ref name=":0" />:
{| class="wikitable"
|'''Algatav positiivne  '''
64. rida:
Nõudmise tagasilükkamine
|}
'''Näited  kehtestava käitumise põhiliikide kohta'''▼
 
▲=== '''Näited  kehtestava käitumise põhiliikide kohta''' ===
¤  Algatav positiivne ettepanek:   ''Mõtlen  õhtul minna kinno Wes Andersoni “Koerte saart ” vaatama. On sul aega ja tahtmist koos minuga seda filmi vaadata?''▼
 
▲¤*  Algatav positiivne ettepanek:   ''Mõtlen  õhtul minna kinno Wes Andersoni “Koerte saart ” vaatama. On sul aega ja tahtmist koos minuga seda filmi vaadata?''
 
Vastus positiivsele ettepanekule:  ''Jah, hea meelega!''
 
¤*  Abi või soodustuse palumine: '' Sa rääkisid, et tegite möödunud aastal õpilasfirma. Ma mõtlen koos paari sõbraga teha midagi samasugust. Oleks lahe kuulda, kuidas teil see asi käis. Kui oled nõus meid selles asjas veidi valgustama, siis lepime mingi päeva ja kellaaja.''
 
Sobivale palvele vastamine'':  Ohhoo, miks mitte!  Aga kõige varem alles esmaspäeval  kella kolmest . Ja siis poole viiest hakkab trenn.''
 
¤*  Tunnustamine või kompliment:  ''Kuule, te võitsite jalkas nii kõva vastase! Palju õnne!''
 
Reageerimine tunnustusele või komplimendile'':  Tänks,  ise oleme ka väga rahul!''
 
¤*  Oma negatiivsest arvamusest teatamine:  ''Lugesin su viimast artiklit Postimehes. Aktuaalne teema muidugi ja intrigeerivalt kirjutatud. Samas ei ole ma kaugeltki nõus mitme sinu seisukohaga…''
 
Nõudmise või kriitikaga mittenõustumine:  ''Oled juba jõudnud lugeda, väga hea. Minu seisukohtade taga on põhjalik eeltöö, nii et olen väitluseks valmis!''
 
¤*  Oma negatiivse tunde väljendamine:  ''Kuulsin, et sa kritiseerisid eile koosolekul mu aruannet. Mulle ei meeldi, et sa sellest minuga juba enne koosolekut ei rääkinud!''
 
Teise negatiivsele tundele reageerimine:  ''Ma saan aru, et sa oled mu peale pahane.  Võin sulle rääkida, mida ma märkasin ja kuidas sa oleksid võinud seda analüüsida – kui lepime aja kokku.''
 
¤*  Nõudmine, et teine muudaks oma käitumist:  ''Meie üürilepingus on kirjas, et trepikojas ei suitsetata. Naaber nurises, et minu üürnik suitsetab tema ukse taga''.
 
Nõudmise tagasilükkamine:  ''Ei pea paika. See töömees, kes eile kolmandasse korterisse mingit toru parandama tuli, tegi enne väljas suitsu, eks temaga see lõhn trepikotta tuli''.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Enesekehtestamine"