Artur Tupits: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
18. rida:
Artur Tupits vahistati [[16. november|16. novembril]] 1940 Tallinnas, talle mõisteti [[14. mai]]l [[1941]] tribunali otsusega [[§58|§58-13 ja §58-2]] alusel 10+5 aastat ja ta suri [[Solikamsk]]is [[Ussollag|Ussolje laagris]] 28. oktoobril 1941.<ref>[http://www.memento.ee/memento_materjalid/memento_raamatud/memento_r_1.pdf POLIITILISED ARRETEERIMISED EESTIS 1940–1988 (§58)] </ref>
{{tsitaat2|Riik on ainult siis tugev, kui ta rahvas on poliitiliselt hästi organiseeritud. Ainult siis suudab ta tormidele ja katsumisaegadele vastu panna. Seda nägime meie alles hiljuti oma juureski. Keskerakond võttis oma ülesandeid seni väga kergelt ja ei olnud teinud oma seljataguse poliitiliseks kasvatamiseks peaaegu midagi. Esimese tuulepuhangu juures jooksid ta pooldajad laiali ja linnad sattusid väga kergesti vabadussõjalaste mõju alla.
Maal seda ei juhtunud. Maa on tihedalt kaetud põllumeeste kogude võrguga ja põllumeeste kogud on aastate jooksul kasvatanud maainimesi teadlikkudeks kodanikkudeks. Põlluharijad jäid seepärast ka nüüdki oma organisatsioonile truuks. See oli, mis päästis olukorra. Kui põll.-kogud ei oleks nii tugevad olnud, siis oleks vististi küll kõik lotuseta kadunud olnud.|A. Tupits. "Erakonnad on tarvilikud." - ''Teataja'', <br>14. aprill 1934, nr 43, lk 2.}}
{{tsitaat2|Meil Eestis oli nagu kombeks saanud kujutada halvana kõike seda, mis meil olemas on ja näidata, et see ei kõlba kuhugi, mis meil iseseisvuse vältel on tehtud ja saavutatud. Meie riik ja kogu meie elamine ning olemine, see pidi allpool igasugust kriitikat olema. Ainult välismail, seal pidi kõik hea ja korras olema.
| |||