Aktiivne kuulamine: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
 
* kui rääkija on rääkimisel tõrges, ei tea isegi, mida tahab vms.
* probleemide lahendamiselahendamiseks, et saada infot suhtlemispartnerirääkija soovidest, ideedest, vajadustest
* kui muud kuulamistehnikatkuulamistehnikad ([[Vaikne kuulamine|vaikne]] ja [[toetav-julgustav kuulamine]]) ei anna tulemust, suhtlemispartner vaikib või ei püsi teemas
* kui rääkija on väga häbelik, julgustamist vajav
* kriisis[[kriis]]<nowiki/>is oleva inimesega, kui on oluline, et rääkija saaks sõnastada oma emotsioonid välja rääkida
* vestluse kaudseks juhtimiseks
*varjatud info kätte saamiseks
*[[Meeskonnatöö|meeskonna]] liikmete vajaduste ja soovide välja selgitamiseks
 
Kuna [[Aktiivne kuulamine|aktiivse kuulamise]] tehnikate kasutamine ergutab rääkijat ennast avama, siis ei tohi seda kuritarvitada. Ebaeetiline on seda kasutada, kui rääkija on nö nõrgemas või sundpositsioonis.
 
Aktiivne kuulamine on [[Enesekehtestamine|kehtestava käitumise]] oluline komponent. Kehtestav käitumine koosnebki [[Selge eneseväljendus|selgest eneseväljendusest]] ja aktiivsest kuulamisest. Seda protsessi kirjeldab mh [[Käiguvahetus suhtlemisel|käiguvahetuse]] tehnika.
Aktiivne kuulamine sobib juhul, kui [[vaikne kuulamine]] tulemusi ei anna. Kindlasti on aktiivne kuulamine vajalik gruppi kuuluvate inimeste  vajaduste ja soovide väljaselgitamiseks, probleemsituatsioonide lahendamiseks, ka varjatud info kättesaamiseks.
 
== Kasutatud viited ==