Redaktsioon: 24. november 2018, kell 20:18 redigeeri EestiSuhtlemistreeneriteÜhing (arutelu \| kaastöö) 482 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. november 2018, kell 20:27 redigeeri eemalda EestiSuhtlemistreeneriteÜhing (arutelu \| kaastöö) 482 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
10. rida: * kui rääkija on rääkimisel tõrges, ei tea isegi, mida tahab vms. * probleemide ~~lahendamise~~lahendamiseks, et saada infot ~~suhtlemispartneri~~rääkija soovidest, ideedest, vajadustest * kui muud ~~kuulamistehnikat~~kuulamistehnikad ([[Vaikne kuulamine\|vaikne]] ja [[toetav-julgustav kuulamine]]) ei anna tulemust, suhtlemispartner vaikib või ei püsi teemas * kui rääkija on väga häbelik, julgustamist vajav * ~~kriisis~~[[kriis]]<nowiki/>is oleva inimesega, kui on oluline, et rääkija saaks sõnastada oma emotsioonid ~~välja rääkida~~ * vestluse kaudseks juhtimiseks varjatud info kätte saamiseks [[Meeskonnatöö\|meeskonna]] liikmete vajaduste ja soovide välja selgitamiseks Kuna ~~[[Aktiivne kuulamine\|~~aktiivse kuulamise]] tehnikate kasutamine ergutab rääkijat ennast avama, siis ei tohi seda kuritarvitada. Ebaeetiline on seda kasutada, kui rääkija on nö nõrgemas või sundpositsioonis. Aktiivne kuulamine on [[Enesekehtestamine\|kehtestava käitumise]] oluline komponent. Kehtestav käitumine koosnebki [[Selge eneseväljendus\|selgest eneseväljendusest]] ja aktiivsest kuulamisest. Seda protsessi kirjeldab mh [[Käiguvahetus suhtlemisel\|käiguvahetuse]] tehnika. Aktiivne kuulamine sobib juhul, kui [[vaikne kuulamine]] tulemusi ei anna. Kindlasti on aktiivne kuulamine vajalik gruppi kuuluvate inimeste vajaduste ja soovide väljaselgitamiseks, probleemsituatsioonide lahendamiseks, ka varjatud info kättesaamiseks. == Kasutatud viited ==

Aktiivne kuulamine: erinevus redaktsioonide vahel