Leedu ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Lithuania in European Union.svg|pisi|Leedu 21. sajandil]]

[[Pilt:Europe 1000.jpg|pisi|Euroopa poliitiline kaart umbes aastal 1000]]

'''Leedu ajalugu''' on ülevaade [[Leedu]] riigi maa-alal toimunud ajaloolistest sündmustest ja ajaloost.

 

==Vanaaeg==

 

[[8. aastatuhat eKr|8. aastatuhandel eKr]] [[kliima]] soojenes ja Leedu kattus [[mets]]adega. Inimesed hakkasid vähem rändama. Nad tegelesid endiselt [[jahipidamine|jahi]], [[kalapüük|kalapüügi]] ja [[korilus]]ega. Umbes 7000 aastat tagasi hakati [[koduloom]]i pidama. [[Elamu]]d muutusid keerulisemaks ja võisid varju pakkuda suuremale arvule inimestele. [[Põllumajandus]]ega hakati tegelema alles [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]], umbes sel ajal hakkas tekkima [[kaubandus]].

[[Balti hõimud]] jõudsid [[Läänemeri|Läänemere]] idakaldale umbes 3000 aastat eKr. Nad esindasid [[nöörkeraamika kultuur]]i. Tänapäeval on [[balti keeled|balti keelkonda]] kuulunud balti rahvastest säilinud vaid idabalti rahvad: [[leedulased]] ja [[lätlased]] (sh [[latgalid]]). Läänebalti hõimud – [[preislased]], [[jatvingid]], [[galindid]] jt – on välja surnud. Balti hõimude sekka kuulusid ka [[kuršid]], [[semgalid]], [[seelid]], [[samogiidid]], [[aukštaidid]], [[skalvid]], [[sembid]], [[natangid]], [[varmid]], [[pogesaanid]], [[pomesaanid]], [[bartid]] ja [[nadruvid]].

 

=== Venemaa keisririigis ===

[[Pilt:Rzeczpospolita Rozbiory 3.png|thumb|left|[[Rzeczpospolita]] jagamised: [[1772]], [[1793]] ja [[1795]]]]

[[Poola jagamised|Rzeczpospolita jagamisega]] [[1772]], [[1793]], [[1795]] läksid Leedu ja [[Valgevene ajalugu|Valgevene]] alad [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigile]], välja arvatud [[Sūduva]] ja osa [[Podlaasia]]st (need liideti Venemaaga vastavalt [[1815]] ja [[1807]]). [[1796]] moodustati kahest kubermangust: [[Vilno kubermang|Vilno]] ja [[Slonimi kubermang]]ust, [[Leedu kubermang]], mis [[1802]] jaotati [[Vilniuse kubermang|Vilniuse (Vilno)]] ja [[Hrodna kubermang]]. Vilno kubermangust eraldati [[1842]]. aastal [[Kovno kubermang]].

 

 

[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] käigus okupeerisid [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] väed Leedu ja [[Kuramaa]] 1915. aastal. [[Vilnius]] hõivati [[19. september|19. septembril]] [[1915]] ning liideti Saksa vägede poolt okupeeritud Idaalade [[Ober-Ost]]i sõjaväelise valitsuse alla. [[Saksa okupatsioon Leedus (1915–1918)|Saksa okupatsioon]]ivõimude kontrolli all moodustatud (mitte vabalt valitud) esindajate Vilniuse konverentsil (18.–22. september 1917) nõuti konverentsilt Saksa ülemvõimu tunnistamist (analoogselt 1917. aasta kevadel [[Balti hertsogiriik|Balti hertsogiriigi]] [[Balti landesraat|Balti landesraadi]] moodustamisega, Eestis ja Lätis).

 

===Iseseisvusdeklaratsioon===

{{vaata|NSV Liidu kallaletung Poolale}}, ''[[II Rzeczpospolita]]''

[[10. oktoober|10. oktoobril]] sõlmiti [[Leedu Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt]], mille alusel Leetu paigutati Punaarmee sõjaväebaasid. Vastutasuks lubas NSV Liit Leedule Poola aladest [[Vilnius]]e. Punaarmee tõmmati linnast välja ja [[27. oktoober|27.]]–[[28. oktoober|28. oktoobril]] 1939 anti Vilnius ja [[Vilniuse piirkond]] Leedule üle.

[[15. juuni]]l [[1940]] okupeeris Nõukogude Liit kogu Leedu ning moodustati Leedu nõukogude sotsialistlik vabariik. [[6. august]]il 1940 inkorporeeriti Leedu Nõukogude Liitu. Leedu sõjavägi muudeti [[Punaarmee]] [[29. territoriaallaskurkorpus]]eks.

 

[[14. juuni]]l [[1941]] toimus Leedus küüditamine, mille käigus deporteeriti NSV Liitu "sotsiaalselt võõras element", osana [[Baltikum]]i, [[Lääne-Valgevene]], [[Lääne-Ukraina]] ja [[Moldova]] aladel toimunud massiküüditamistest.

[[1941]]. aasta juuni lõpus hõivasid Vilniuse linna Saksa väed, kes olid [[22. juuni]]l tunginud kallale Nõukogude Liidule. Saksa väed vallutasid Leedu territooriumi vähem kui nädalaga ja kohe esimesel päeval alustasid Leedu vastupanuliikujad NSV Liidu vastast ülestõusu [[Kaunas]]es. [[29. territoriaallaskurkorpus]]e [[179. laskurdiviis|179.]] ja [[184. laskurdiviis]]is toimus laialivalgumine ja deserteerumine Punaarmee väosadest. Loodud professor [[Juozas Ambrazevičius]]e juhtitud Leedu ajutise valitsuse lootused moodustada oma rahvuslik sõjavägi nurjus Saksa sõjaväe- ja politseivõimude aktiivse vastutegevuse tõttu. Osa Leedu sõdureid oli sunnitud Saksa sõjavangistuse vältimiseks astuma moodustatavatesse politsei- ja korrakaitseüksustesse, teine osa aga istus siiski kuni aasta lõpuni [[Ida-Preisimaa]]l asuvates sõjavangilaagrites. Leedu ajutine valitsus oli sunnitud 5. augustil oma tegevuse lõpetama.