Redaktsioon: 18. november 2018, kell 15:38 redigeeri 2001:7d0:885a:fb80:d445:1851:1c68:8cd4 (arutelu) →‎Elulugu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. november 2018, kell 15:41 redigeeri eemalda 2001:7d0:885a:fb80:d445:1851:1c68:8cd4 (arutelu) →‎Elulugu Uuem muudatus →
7. rida: '''Anjezë Gonxhe Bojaxhiu''' (samatähenduslikult ''Agnes''; Gonxhe tähendab [[albaania keel]]es ''roosinuppu'') sündis [[Osmanite riik\|Osmanite riigi]] haldusesse kuulunud [[Kosovo vilajett]]i pealinnas [[Üsküb]]is (tänases Skopjes). Ta oli [[kosovoalbaanlased\|kosovoalbaania]] ehitusettevõtjast isa [[Nikollë Bojaxhiu]] ja ema Dranafille Bojaxhiu (Bernai) perekonna kolmas ehk noorim laps. Tüdruk oli 8-aastane, kui suri tema isa. 12-aastaselt otsustas ta suunduda [[nunn]]aks. 18-aastaselt lahkus ta kodunt katoliiklikule [[Iirimaa]]le, et õppida inglise keelt. 1928. aastal ühines ta [[Dublin]]i eeslinnas [[Rathfarnham]]i kloostrikirikus [[Loreto õeskond\|Loreto õeskonnaga]]. ~~18-aastasena liitus ta katoliikliku [[Iirimaa]] pealinnas [[Loreto õeskond\|Loreto õeskonnaga]].~~ 1929. aastast alates pühendas ta [[India]]s (eeskätt endise [[Briti Raj]] pealinnas [[Kolkata]]s) ülejäänud elu [[misjonär]]itööle roomakatoliku [[nunn]]ana. Kuigi [[Skoplje]]st kolisid tema ema, õde ja vend 1934. aastal [[Tirana]]sse, ei näinud ta enam neid kunagi. Kommunistlik [[Albaania Rahvavabariik]] isoleeris ennast [[Enver Hoxha]] juhtimisel tosin aastat hiljem välismaailmast kuni [[Idablokk\|Idabloki]] lagunemiseni 1991. aastal peaaegu täielikult. Siiski võttis ta nii-nimetatud [[Külm sõda\|Külma sõja]] aegadel osa [[palverännak]]utest ja [[missa]]dest üle maailma, kuigi kohati tema meelestatust, praktikaid ja korruptsioonist lähtunud annetuste vastuvõtmist tugevalt kritiseeriti. Kõigest hoolimata leidis ta tunnustust paljude riikide administratsioonides, pälvides 1970. aastatest alates ka laialdast tähelepanu [[meedia]]s. Tema teened etendasid kaalukat rolli seoses rahvusvaheliste suhetega [[Kosovo sõda\|Kosovo sõjas]] (1998–1999). [[2008]]. aastal kuulutas [[Albaanlased\|albaanlastest]] ülekaaluka enamusega autonoomse [[Kosovo]] elanikkond ennast endise [[Jugoslaavia]] pealinna [[Belgrad]]i keskvõimust iseseisvaks. Iseseisvust on tunnustanud üle poole [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i liikmesriikidest. Ta on eriliselt mälestusväärne nii [[Albaania]]s ja [[Kosovo]]s kui ka [[Makedoonia]]s. Esimeses kahes riigis on temale rajatud hulgaliselt väliskulptuure, tema järgi kannavad nime paljud asutused ja tänavad.

Ema Teresa: erinevus redaktsioonide vahel