Leonardo da Vinci: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja Velirand (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 213.35.141.115. Märgis: Tühistamine |
Märgis: Eemaldamine |
||
26. rida:
'''Leonardo di ser Piero da Vinci''' ([[15. aprill]] [[1452]] [[Itaalia]], [[Anchiano]] – [[2. mai]] [[1519]] [[Prantsusmaa]], [[Cloux]]), tuntud kui '''Leonardo da Vinci''' või lihtsalt '''Leonardo''', oli [[Itaalia]] [[polühistor]], kes tegeles valdkondadega nagu [[leiutamine]], [[anatoomia]], [[maalikunst]], [[matemaatika]], [[inseneriteadused]], [[skulptuur]]id, [[arhitektuur]], [[botaanika]], [[muusika]] ja [[kirjandus]], [[astronoomia]], [[geoloogia]], [[ajalugu]] ja [[kartograafia]]. Teda peetakse [[renessanss|renessansiajastu]] mitmekülgseimaks [[geenius]]eks.
Leonardot on tihti kirjeldatud renessansiinimese arhetüübina, mehena, kelle vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ning mitmekülgseimaks isikuks, kes on kunagi elanud. Kunstiajaloolase [[Helen Gardner]]i sõnade järgi olid tema huvide ulatus ja sügavus pretsedenditud ning "ta mõistus ja iseloom paistavad meile üliinimlikud, mees ise salapärane ja kauge"{{lisa viide}}.
Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Kaks tema tööd, "[[Mona Lisa]]" ja "[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|Püha õhtusöömaaeg]]" on kõige kuulsamad, reprodutseeritumad ning parodeeritumad portree ning religioosne maal läbi aegade, nende kuulsusega on võrreldav vaid [[Michelangelo]] "Aadama loomine". Leonardo joonistus [[Vitruviuse mees|Vitruviuse mehestki]] on kultuuriikoon, olles jäljendatud kõigel alates [[euro]]st, lõpetades raamatute ja [[T-särk]]idega. Tema töödest on säilinud võib-olla 15,
Leonardo on austatud oma tehnoloogilise innovatiivsuse poolest. Ta kavandas [[helikopter]]i, [[tank]]i, [[kalkulaator]]i ja kontsentreeris [[päikeseenergia]]. Enamik neist kavanditest olid tema eluajal teostamatud, kuid mõned väiksemad leiutised, nagu automatiseeritud vända üleskeeraja ja masin traadi tugevuse kontrollimiseks, leidsid laialdast kasutust. Teadlasena parandas ta suuresti teadmisi [[anatoomia]]st, tsiviiltehnikast, [[optika]]st ja [[hüdrodünaamika]]st.
72. rida:
Renessansiaja [[humanism]] ei näinud kaunite kunstide ja teaduse vahel erilist vahet ja ka Leonardo tööd teaduse ning tehnika vallas olid sama muljetavaldavad kui tema kunst. Tema päevikud, kus on kokku umbes 13 000 lehekülge märkmeid ning joonistusi, oli edasilükkavaks jõuks moodsale kunstile ning looduslikule filosoofiale (tänapäevase teaduse eelkäija). Need märkmed olid tehtud ja korrastatud igapäevaselt läbi kogu Leonardo elu ja reiside, ta vaatles pidevalt maailma enda ümber.
Päevikud on enamjaolt kirjutatud [[peegelkursiiv]]is. Põhjuseks võis olla pigem praktika, kui saladuse pidamine, mida on tihti põhjuseks pakutud. Kuna Leonardo oli vasakukäeline, oli tal tõenäoliselt mugavam kirjutada paremalt vasakule. Tema joonistused ja märkmed näitavad huvide tohutut ulatust: alates poenimekirjadest ja inimestest, kes talle võlgu olid, lõpetades kavanditega tiibade ja vee peal käimise kingade jaoks. Seal on maalide kompositsioone, uuringuid detailide, nägude ja emotsioonide, loomade, laste, lahkamiste, taimede, kivide moodustumise, veekeeriste, sõjamasinate, helikopterite ja arhitektuuri kohta.
Need päevikud – alguses lihtsad erineva suuruse ja tüübiga lahtised paberid, mis pärast tema surma jäid ta sõprade kätte – on leidnud oma tee suurtesse kogudesse nagu Windsori lossi Kuninglik Raamatukogu, [[Louvre]], Hispaania Rahvusraamatukogu, [[Victoria ja Alberti Muuseum]], Biblioteca Ambrosiana Milanos, kus on kaheteistosaline "Codex Atlanticus", ja Briti Raamatukogu Londonis, mis on valiku „BL Arundel MS 263“-st pannud ka internetti{{lisa viide}}. "Codex Leicester" on ainus Leonardo suur teadustöö, mis on erakätes. Selle omanik on [[Bill Gates]] ja see on kord aastas väljapanekul erinevates linnades üle maailma. ▼
▲Need päevikud – alguses lihtsad erineva suuruse ja tüübiga lahtised paberid, mis pärast tema surma jäid ta sõprade kätte – on leidnud oma tee suurtesse kogudesse nagu Windsori lossi Kuninglik Raamatukogu, [[Louvre]], Hispaania Rahvusraamatukogu, [[Victoria ja Alberti Muuseum]], Biblioteca Ambrosiana Milanos, kus on kaheteistosaline "Codex Atlanticus", ja Briti Raamatukogu Londonis, mis on valiku „BL Arundel MS 263“-st pannud ka internetti{{lisa viide}}. "Codex Leicester" on ainus Leonardo suur teadustöö, mis on erakätes. Selle omanik on [[Bill Gates]] ja see on kord aastas väljapanekul erinevates linnades üle maailma.
==Teaduslikud uurimistööd==
80. rida:
Päevikute sisust tuleb välja, et tal oli kavas välja anda eri teemadel hulk uurimusi. Tema tööd anatoomia, valguse ja maastiku vaatlemise kohta kogus kokku tema õpilane Francesco Melzi. [[1651]]. aastal avaldati need nime all "Kirjatöö Leonardo da Vinci maalide kohta" Prantsusmaal ja Itaalias ning [[1724]]. aastal [[Saksamaa]]l [[gravüür]]idega maalikunstnik [[Nicholas Poussin]]i joonistuste põhjal.
Frtijof Capra hiljutine põhjalik analüüs Leonardo kui teadlase kohta väidab, et tegu oli [[Galileo Galilei]]st, [[Isaac Newton]]ist ja tema järel tulnutest hoopis erineva teadlasega{{lisa viide}}. Leonardo eksperimendid järgisid kindlat teaduslikku meetodit ja ta teooriad ning hüpoteesid ühendasid endas kunsti, eriti maalimist. Need tema ühendatud teooriad ja terviklik lähenemisviis teevad temast tänapäevase süsteemiteooria eelkäija.
==Anatoomia==
[[File:Leonardo da vinci, Caricatura 02.jpg|pisi|Karikatuur]]
Leonardo ametlikud õpingud inimese keha alal algasid Andrea del Verrocchio käe all, kes nõudis, et kõik õpilased õpiksid anatoomiat. Kunstnikuna sai ta ruttu topograafilise anatoomia meistriks, joonistades üles palju uurimusi [[lihas]]test, [[kõõlus]]test ja teistest nähtavatest kehaosadest.
Eduka kunstnikuna anti talle luba lahata inimlaipu Santa Mari Nuova haiglas Firenzes ja hiljem ka haiglates Milanos ja Roomas.
Aastatel [[1510]] ja [[1511]] tegi ta koostööd doktor Marcantonio della Torrega. Koos kirjutasid nad teoreetilise töö anatoomiast, mille tarvis tegi Leonardo üle 200 joonise. See avaldati [[1680]]. aastal (161 aastat pärast tema surma) nime all "Uurimustöö maalimisest".
Leonardo joonistas palju uurimusi [[skelett|inimskeletist]] ja selle osadest: lihastest ja kõõlustest, [[süda]]mest ja [[veresoonkond|veresoonkonnast]], [[suguorgan]]itest ning teistest [[siseorgan]]itest. Ta tegi ühe esimestest teaduslikest joonistest [[loode|lootest]] [[emakas]]. Kunstnikuna vaatles ta põhjalikult ning jäädvustas vanuse ning emotsioonide mõju psühholoogiale, uurides eriti põhjalikult viha. Ta joonistas ka palju inimesi, kelle oli silmatorkavaid näolisi moonutusi või haigusilminguid.
Ta uuris ja joonistas ka paljude loomade anatoomiat: lahates [[lehm]]i, [[lind]]e, [[ahv]]e, [[karu]]sid ja [[konn]]i ning võrreldes oma joonistustel nende anatoomilist struktuuri inimese omaga. Ta tegi ka hulga uurimusi [[hobune|hobuste]] kohta.
==Inseneriteadus ja leiutised==
| |||