Redaktsioon: 10. november 2018, kell 17:32 redigeeri Melilac (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 54 055 muudatust Uus lehekülg: 'pisi\|Slovaki maagimäestiku asukoht Slovakkias (tähistatud halliga) pisi\|Zadieli kanjon '''Slovaki maagim...'		Redaktsioon: 10. november 2018, kell 18:46 redigeeri eemalda Melilac (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 54 055 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: [[Pilt:Zadielska tiesnava ustie.jpg\|pisi\|Zadieli kanjon]] '''Slovaki maagimäestik''' ([[slovaki keel]]es ''Slovenské rudohorie'') on mäestik [[Slovakkia]] keskosas, mis on osa [[Lääne-Karpaadid\|Lääne-Karpaatidest]]. Mäestiku kõrgeim tipp on [[Stolica]] (1 476 m). Varem oli see tähtis kaevanduspiirkond. Tänapäeval jäävad sinna [[Muránska planina rahvuspark\|Muránska planina]], [[Slovaki karsti rahvuspark\|Slovaki karsti]] ja [[Slovaki Paradiisi rahvuspark\|Slovaki Paradiisi rahvuspargid]]. Mäestiku lõunanõlvadel kasvavad valdavalt tammikud ja pöögimetsad, põhjanõlvadel domineerivad okaspuud. Väike mäestiku lõunapoolsem osa ([[Aggteleki karst]]) jääb [[Ungari]] territoorium]]ile. ==Maastikurajoonid== 13. rida ⟶ 15. rida: [[Slovaki karst]] [[Spiši-Gemeri karst]] [[Aggteleki karst]] [[Rožňava nõgu]] 26. rida ⟶ 29. rida: ==Geoloogia== Mäestik koosneb valdavalt kristalsetest kiltadest ja [[graniit\|graniidist]]. Selle äärealadele ulatuvad maakide sooned. Mäestik oli [[XIV sajand]]il tähtis kaevanduspiirkond, toona kandis see nime [[Ungari maagimäestik. Seal on kaevandatud [[raud]]a ja [[vask]]e, aga ka {[kuld]]a ja [[elavhõbe}}dat. Mäestik koosneb valdavalt [[Neogeen]]i vulkaanide jäänustest ja nende purskematerjalist. Neist kõrgeim oli [[Miotseen]]is tegutsenud [[Štiavnica kihtvulkaan]] - hinnanguliselt ulatus selle tipp 4000 meetrit üle merepinna.<ref>https://www.dusekarpat.cz/slovensko/polana/</ref> Veel asusid vulkaanid Poľana ja Javorie kohal. Valdavalt vulkaanilistest kivimitest koosnevad veel Krupinská planina, Kremnica mäestik ja Vtáčnik. Viimases asuvad vulkaaniliste kivimite all vanemad [[liivakivi]] ja kaevandatava [[kivisüsi\|kivisöe]] kihid.<ref>Konečný, V., Lexa, J., Šimon, L., Dublan, L., 2001: Neogénny vulkanizmus stredného Slovenska. Mineralia Slovaca 33, lk. 159 - 178.</ref> Sealsed settekivimid tekkisid enamasti [[Paleosikum]]i alguses ja selle eel. [[Karbon]]i ajastul moodustusid sealsed graniidist [[intrusioon]]id. Sealsed [[lubjakivi]]d moodustusid valdavalt [[Mesosoikum]]is. Mäestiku lääneosas on jälgi ka [[Neogeen]]i vulkanismist.<ref>Eurföldr: Nemerkényi–Móga: Gábris Gyula – Horváth Erzsébet – Horváth Gergely – Kéri András – Móga János – Nagy Balázs – Nemerkényi Antal – Pavlics Károlyné – Simon Dénes, Telbisz Tamás: Európa regionális földrajza - természetföldrajz. ELTE Eötvös Kiadó (2014)</ref> ==Viited==

Slovaki maagimäestik: erinevus redaktsioonide vahel