Analoogsignaal: erinevus redaktsioonide vahel

 

Mida kaugemale signaali edastatakse, seda nõrgemaks muutub kasulik signaal selle vastuvõtja jaoks, samal ajal kui vastuvõtul lisanduvad mürad üldjuhul oluliselt ei muutu (näiteks raadiovastuvõtja omamüra). Mida rohkem on kasulikule signaalile liitunud müra, seda suurem on signaali järgi algse informatsiooni taastamise viga.<ref name="wise" /> [[Mõõtesüsteem]]<nowiki/>ides tähendab see lugemi võtmisel teatavat ebatäpsust ehk mõõte[[määramatus]]<nowiki/>t (antud juhul liituvat ehk [[Aditiivne viga|aditiivset viga]]).

 

[[Heli]]<nowiki/>signaali puhul tähendab mürataseme tõus reeglina taustakahina (sahina) tugevnemist. Kasulik helisignaal ise jääb selle juures peaaegu muutumatuks. Kuna reeglina on müratase algses helisignaalis üsna madal (näiteks võiks rääkida suurusjärgust 1/1000 ehk -60&nbsp;dB kasulikust signaalist), siis kopeerimise korral see mürataseme mõningane tõus erilist probleemi ei&nbsp;tekita (müratase kasvab 3&nbsp;dB võrra). Küll aga tekib müraga probleeme helisignaali paljukordsel retransleerimisel, mida kasutati traat- ja raadiosides side loomiseks kauge maa taha), kus transleerimise lõigul liituv müra moodustab signaalist palju suurema osa (näiteks 1/20 ehk -26&nbsp;dB).

 

[[Videosignaal]]<nowiki/>i puhul on analoogkujul pildi edastamise ja salvestamise puhul probleemiks suur liigsus videosignaalis. Pildi järgnevad kaadrid erinevad üksteisest väga vähe, kuid pideval pildi skaneerimisel ja edastamisel põhinev videosüsteem ei&nbsp;võimalda sellest liigsusest vabaneda. Samal ajal on analoogkujul toimuv pildiedastus selle tõttu ka kindlam (vaadake eespool eeliste osa), sest ka väga halbades müratingimustes on pildist võimalik midagi välja lugeda (aga digitaalpilt kaob rasketes vastuvõtu oludes hoopis). Analoogedastusega pildis kajastub müra ainult originaalis sellel mitte olnud juhusliku iseloomuga elementide ilmumise kujul (pildil ilmneb nn. lumesaju efekt). Selleks peab aga müra tase olema nii kõrge, et saavutab võrreldava taseme pildi heledus- või värvussignaaliga. Märkusena olgu siinkohal öeldud, et sageli videopildi analoogedastuse puuduseks loetav pildi sünkroniseeringu probleem pole mitte analoogsignaali puudus, vaid vastuvõtuseadmes kasutatud kaadri- ja reasünkronisatsioonisüsteemide (tavaliselt [[Faasilukk|faasilukusüsteemi]]<nowiki/>d) puudus. Sama probleemi esinemisel digitaalsignaali puhul ei toimuks enam mitte mingit pildiedastust.