Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 12 baiti ,  1 aasta eest
P
resümee puudub
Mustvees tegutseb Eestis ainulaadne [[Heino Lubja kaalumuuseum]]. Kollektsiooni kuulub üle saja [[kaal (kaalumisseade)|kaal]]u, paarkümmend [[margapuu]]d ja palju muid kaalumisega seotud [[eksponaat]]e. Muuseum avati 1. mail 1998, kuid praeguseks on muuseum külastajatele suletud.
 
Samuti asub [[Mustvee Vanausuliste Koduloomuuseum|Mustvees Vanausuliste Koduloomuuseum]], kus on väljapanek Mustvee ajaloost ning vene [[vanausulised|vanausuliste]] eluolust. [[Muuseum]]is on püsiv näituspüsinäitus, kus on vaatamiseks välja pandud maalid, joonistused, fotod, puulõiketööd, tikandid ja [[Mustvee Muusika-ja Kunstikool|Mustvee Muusika- ja Kunstikooli]] õpilaste tööd. Algul asus muuseum Mustvee Vene Gümnaasiumi ruumides, kuid alates 2008. aastast asub muuseum Mustvee Muusika- ja Kunstikooli hoones.
 
Mustvee huviväärsused on üks paljudest [[Kalevipoeg|Kalevipoja]] [[lingukivi]]dest (pikkus 2,5 m, laius 2,2 m ja kõrgus 2 m). Kivi oli aastaid kaldamudasse vajunud, kuid 2008. aastal tõsteti see taas kaldale.
Mustvees oli [[20. sajand]]i algul seitse [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ut. Praeguseks tegutseb viis kirikut, kus igal pühapäeval peetakse jumalateenistusi:
 
[[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]]u Püha Imetegija Nikolaose kirik. 1839. aastal rajatiehitati järve kaldale puukirik, kuid usuvahetusliikumise tõttu suurenes koguduse liikmete arv ja 1864. aastal avati uus kirik, mis asub tänaseni [[Mustvee Gümnaasium]]i vastas.
 
[[Mustvee Halastuse ja Püha Kolmainsuse Ühisusu kirik]] valmis 1877. aastal. Selles kirikus tegutses kogudus 1957. aastani. Nõukogude ajal võeti kirik koguduselt ära ja seda kasutati laona, milles hoiti näiteks jahu ja mööblit. Hiljem seisis hoone tühjana. Ikoonid ja kirikuvara anti üle õigeusu kirikule, kus need on tänaseni. Alates 1980. aastast asus kirikusse baptisti kogudus. 2003. aastal anti kirik ühisusulistele tagasi ning hoone korrastati.
[[Mustvee luteriusu kirik]]ut hakati ehitama 1877. aastal. 1926. aastani oli see Torma abikirik, siis sai kogudus iseseisvaks. Koguduse õpetaja on alates 1963. aastast Eenok Haamer.
 
Esimene [[Mustvee vanausuliste palvemaja]] ehitati 1802. aastal linnaelaniku Joakim Gorjuškini poolt. See oli suurim vanausuliste kogudus [[Eesti]]s. Praegune pühakoda rajatiehitati 1930. aastal ning on siiani kõige suurem vanausuliste pühakoda Eestis.<ref name="Meie Mustvee" />
 
[[Mustvee Betaania kogudus]] asutati juba 1921. aastal, esimene palvemaja valmis 1937. aastal, mis Nõukogude ajal riigistati ning ehitati ümber kinoks. Uus [[Mustvee Betaania koguduse palvemaja|palvemaja]] valmis 2008. aastal.<ref name="ExXL1" /> Praegu toimuvad koguduses pühapäeviti jumalateenistused ning töötab kaks [[kodugrupp]]i.<ref name="Meie Mustvee" />
==Galerii==
<gallery>
Pilt:Mustvee luterikirik (23936).jpg|[[Mustvee luteriusu kirik]]
Pilt:Mustvee vanausuliste kirik.jpg|[[Mustvee vanausuliste kirikpalvela]]
Pilt:Mustvee Püha Nikolause kirik2.jpg|[[Mustvee Püha Nikolause kirik]]
Pilt:Püha Kolmainsuse Ainuusu kirik.jpg|[[Mustvee Halastuse ja Püha- Kolmainsuse Ühisusu kirik]]
Pilt:Mustvee Betaania koguduse palvemaja2.jpg|[[Mustvee Betaania koguduse palvemaja]]
Pilt:Leinav tütarlaps Mustvees.jpg|II maailmasõjas hukkunute ühishaud, monument "Leinav tütarlaps"