Stereodekooder: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
4. rida:
Ringhäälingusaatjad edastavad stereofoonilist helisignaali peamiselt [[ultralühilaine]]l (ULL) [[modulatsioon (ülekandetehnika) |sagedusmoduleeritult]] (FM), kuid stereosignaali on edastatud ja edastatakse vähesel määral siiani ka [[Amplituudmodulatsioon|amplituudmoduleeritud]] (AM) kandevsignaali abil,
[[stereofoonia|Stereofooniline]] helisignaali koosneb tavaliselt kahest signaalist - vasaku kanali signaalist L (ingl k ''Left'', saksa k. ''Links'') ja parema kanali signaalist R (''Right, Recht''). Need signaalid (L ja R) sisaldavad raadiosaate või helisalvestuse režiiga määratud viisil põhilise osa vastavalt vasakpoolsest ja parempoolsest
Vasaku ja parema kanali helisignaalid edastatakse saatjast ühel samal [[kandesagedus]]el. FM-sagedusalal rakendatakse selleks [[ITU]] soovitusel BS:450<ref>Transmission standards for FM sound broadcasting at VHF</ref> põhinevat edastussüsteemi, mis tagab ühilduvuse monovastuvõtuga,
Täielik stereo-mono-ühilduvus tähendab seda, et <br>
*stereosaadet on võimalik kuulata ka monovastuvõtjaga (muidugi monofooniliselt);
*stereovastuvõtjaga on võimalik kuulata ka monosaadet (monofooniliselt).
Stereo/Mono-ühilduvus FM kandevsagedustel saavutatakse sel teel, et saatja kandesagedust moduleeritakse kompleksse stereosignaaliga ehk nn. multiplekssignaaliga (MPX-signaaliga), mis saadakse standardse sagedusliku korrigeerimise (''frequency emphasising'') läbinud vasaku ja parema kanali signaalide vahelduva abikandesagedusliku signaaliga sünkroonse andmisega (lülitamisega) modulaatori sisendile. Modulaatori sisendisse antakse lisaks (summeeritakse) veel ka väikese amplituudiga abikandesagedusest kaks korda madalama sagedusega piloottoon.
Selliselt tekitatud nn.kompleksne stereosignaal on spektri mõttes vaadeldav koosnevana kolmest osast:
[[Pilt:Fm-mpx.png|pisi|300px|Moduleeriva signaali sagedusspekter]]
*vasaku ja parema kanali summasignaal ½ (L + R), mida saab kuulata monovastuvõtjaga;
*vasaku ja parema kanali vahesignaal ½ (L – R), milles asub helipildile ruumilisust (stereofoonilisust) andev lisainformatsioon; selle signaaliga on moduleeritud abikandesagedus, mis on valitud nii kõrge (f<sub>SC</sub> = 38 kHz), et madalama
*1/10 amplituudiga abikandesagedusliku signaaliga täpselt sünkroonne piloottoon sagedusega 19 kHz, mis võimaldab stereodekoodris stereosignaali ära tunda ja on sageduse täpselt faseeritud kahekordistamise järel (2 ×19 = 38 kHz) kasutatav komplekssest stereosignaalist vahesignaali (L – R) detekteerimiseks.
''Märkus'': joonisel peaksid "L – R" tähistusega külgribad olema kaks korda väiksema kõrgusega kui on "L + R" spektri osa; ka ei kajastu joonisel [[sageduslik eelmoonutus]] (''pre-emphasis''), mida FMi puhul kasutatakse.
41. rida:
Monofoonilises vastuvõtjas jääb abikandja amplituudmodulatsiooni kujul esinev vahesignaal kõrgete sageduste alas asumise tõttu (üle 23 kHz) inimkõrva jaoks kuuldamatuks.
Tänapäeva FM-raadiotes on stereodekoodriks enamasti esimest liiki (demultiplekseeriv) seade, milles vasaku ja parema kanali signaalid eraldatakse demoduleeritud MPX-signaalist abikandesageduse (38 kHz) taktis dekoodri L ja R väljunditesse (võimendite sisenditesse) ümberlülitamise teel. Abikandesignaali taastamiseks kasutatakse piloottoonile lukustuvat [[Faasilukk
[[Signaaliprotsessor]]i (DSP) kasutamise korral realiseeritakse dekodeerimine algoritmilisel teel, reeglina protsessori ressurssi säästvalt analoogdemultipleksimist jäljendaval viisil.
47. rida:
AM stereofoonilises raadioringhäälingus on kasutusel mitmeid süsteeme. Enamus neist põhineb raadiosagedusliku kandevsignaali kahe omavahel kvadratuurse komponendi üheaegsel ärakasutamisel ühel või teisel viisil, näiteks nn [[Kvadratuurne amplituudmodulatsioon|kvadratuurse amplituudmodulatsiooni]] ([[QAM]] ehk QuAM) teel.<BR>
Peale keerukuse modulatsiooni meetodi äratundmisel ja dekodeerimise meetodi valikul on AM-stereo puhul mõnevõrra keerukamad ka probleemid stereo-mono-ühilduvusega. Tavakuulajale jäävad need üldjuhul märkamatuteks (näiteks kuulamisel autosõidu ajal).<br>
Stereofoonilise helisignaali ülekande kvaliteet jääb, nagu AM puhul ikka, mõnevõrra alla FM-stereo puhul saavutatavale, seda eeskätt mittelineaarmoonutuste osas, kuid eeliseks on AM sagedusala kuuldavus pikkade vahemaade taha. Kuna ärakasutatav sagedusriba ei erine
==Viited==
| |||