Müokardi infarkt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes |
Müokardi infarkti põhjused, diagnoosimine, riskitegurid, tunnused, vormid, raskusastmed, esmaabi, ravimeetodid ja tagajärjed. |
||
1. rida:
'''
Südamelihase [[Infarkt|infarkti]] kulg ning raskusastmed on erinevad ning individuaalsed. Sõltuvad õigeaegsest ning kiirest ravist. „Aeg on südamelihas“- mida kiiremini reageerida, seda väiksem osa südamelihasest kärbub. Esimesed 2 tundi on kõige olulisemad.
Südame- ja veresoondkonna haigused on number üks suremispõhjus Eestis ning teistes arenenud riikides. Müokardiinfarkt põhjustab 21-58% kõigist äkksurma juhtumitest.<ref>{{Netiviide|Autor=Tervise Arengu Instituut|URL=http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/sudametervis|Pealkiri=Südametervis: Südame-veresoonkonna haiguste ennetamine|Väljaanne=|Aeg=27. juuni 2018|Kasutatud=}}</ref>
== Põhjused ==
* Pärgarterite [[ateroskleroos]] ehk veresoonte lubjastumine
See on kõige sagedasem (90% juhtudest) südamelihase infarkti põhjus. Aterosklerootilise naastu rebenemine veresoone siseseinast põhjustab [[Tromb (meditsiin)|trombi]] tekke, mis ummistab pärgarteris verevoolu.
* Veresoone spasm ehk järsk kokkutõmme
* Veresoone emboolia
Veresoone sulgumine rasvarakude, õhumullide või gaasi tõttu.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Margus Viigimaa|URL=https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/sudamelihase-infarkt/id-1751|Pealkiri=Südamelihase infarkt|Väljaanne=Kliinik|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
== Uuringud diagnoosi täpsustamiseks ==
* [[Elektrokardiogramm|EKG]] ehk elektrokardiogramm
* Ehhokardiograafia ehk südame [[ultraheli]]
* Koronarograafia
Veresoonte röntgen, kus soonte nähtavaks muutmiseks kasutatakse kontrastainet
* Vereanalüüsid<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.koronaar.ee/infarktiga-haiglas/diagnoosimiseks-tehtavad-uuringud/|Pealkiri=Infarktiga haiglas|Väljaanne=Koronaar|Väljaandja=|Aeg=4. detsember 2016|Kasutatud=}}</ref>
== Riskitegurid ==
=== Inimese mõjutatavad ===
* Suitsetamine
* Kõrge [[Kolesterool|kolesterooli]] sisaldus veres
*[[Hüpertensioon|Kõrge vererõhk]]
* Kõrge [[veresuhkur]]
* Ülekaalulisus
* Vähene füüsiline aktiivsus
=== Inimesest sõltumatud ===
* Meessugu
* Vanus
Infarkti haigestumise risk suureneb vanusega, mida vanem on inimene, seda suurem on oht haigestuda
* Pärilikkus
*[[Mesopaus|Menopaus]]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.koronaar.ee/kuidas-ara-hoida-sudame-infarkti/|Pealkiri=Kuidas infarkti ära hoida?|Väljaanne=Koronaar|Aeg=4. detsember 2016|Kasutatud=}}</ref>
== Tunnused ==
2/3 inimestest esinevad päevad või nädalad enne infarkti järgnevad tunnused:
* Valud südame piirkonnas
* Hingeldamine
* Väsimus
Peamine sümptom on '''stenokardiline valu''' (kõigest 10% inimestest esineb infarkt valutult). Valu kestab üle 20 minuti ning esineb kogu rindkeres, kiirgab vasakusse õlga ja küünarnukki ning mõnikord ka alalõuga, selga ja ülakõhtu. Reeglina on valu pigistav, suruv, kõrvetav või rebiv. Sageli algab valu öösel või varahommikul ning võib olla nii süvenev kui ka vahelduv.<ref>{{Netiviide|Autor=Marelle Grünthal-Drell|URL=https://www.tlu.ee/opmat/ka/Insultinfarkt_1/tunnused.html|Pealkiri=Insult, infarkt ja hüpertoonia: infarkti tunnused|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
== Vormid ==
* Südame eesseina infarkt
* Südame allseina infarkt
* Südame külgseina infarkt
* Südame vahesina infarkt
* Südame tipuseina infarkt<ref name=":0" />
== Esmaabi ==
* Kutsuda kiirabi- 112
* Haige ei tohiks ringi liikuda
* Võimalusel võtta [[Nitroglütseriin|nitroglütseriini]], mida iga südamelihase infarkti varem põdenud inimene peaks kaasas kandma
* Võimalusel võtta [[Aspiriin|aspiriini]], mis takistab trombi moodustamist
*Tagada ruumis värske õhk<ref>{{Netiviide|Autor=Taimi Taimalu|URL=http://tthkkesmaabi.weebly.com/haiguslikud-seisundid-ja-esmaabi-infarkt.html|Pealkiri=Haiguslikud seisundid ja esmaabi. Infarkt|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
== Raskusaste ==
* Seinaläbine ehk transmuraalne
Infarkti piirkonnas on südamelihas kogu seina paksuses hävinud.
* Mitteseinaläbine ehk mittetransmuraalne
Infarkti piirkonnas on südamelihas osaliselt hävinud.<ref name=":0" />
== Ravimeetodid ==
* Optimaalne medikamentoosne ravi
Hõlmab endas elustiili muutust (tervislik toitumine, füüsiline aktiivsus ning suitsetamises loobumine) ning riskifaktorite (suhkruhaigus, kõrge vererõhk, ülekaal jne) kontrolli, ravimite kasutamist ning negatiivsete juhtumite ennetamist.
* Perkutaanne koronaarne interventsioon ehk sondeerimine
Pärgarteri ahenenud piirkonda viiakse reie või käsivarre arteri kaudu spetsiaalne sond ehk kateeter, mille tipus asub balloon. Balloon täidetakse surve all, mille tänule pressitakse naastud ahenenud kohas vastu seina. Seeläbi ei ole see enam takistuseks verevoolule. Laiendatud kohale pannakse võrk ehk stent, et laiendatud koht taas ei aheneks. Täna kasutatavad stendid on kaetud spetsiaalsete ravimitega, mis pärsivad veresoone sumbumist, kuid siiski kalduva stendid mingi aja jooksul sumbuma.
* Aortokoronaarne šunteerimine ehk südameoperatsioon
See on südameoperatsioon, kus umbunud või ahenenud pärgarteri osale moodustatakse kõrvaltee. Kõrvaltee moodustatakse haigelt võetud arterit või veeni. Kõige sagedamini kasutatakse jäsemetelt võetud veene, millest pooled umbes 10 aasta jooksul sumbuvad. Kõige paremaks šundi materjaliks peetakse rindkeresisest arterit, sest see toimib kauem, kui jäsematelt võetud veenid. Sageli on šunteerimist vajavaid artereid palju ning tuleb kasutada ka veenist tehtud šunte. Pärast oppi veedab patsient umbes 1-3 päeva intensiivravipalatis ning nädal pärast oppi lastakse patsient reeglina koju. Kolme kuu möödudes on inimene reeglina opist täielikult taastunud.<ref>{{Raamatuviide|autor=Toomas Sulling|pealkiri=Südamega südamest|aasta=2017|koht=|kirjastus=Pilgrim raamat|lehekülg=31-34}}</ref>
== Tagajärjed ==
* Ravimite tarvitamine, mile arst on välja kirjutanud
* Elustiili muutus
* Regulaarsed arstivisiidid
* Halvimal juhul surm
== Viited ==
<references />
==Välislingid==
| |||