Balti laevastik: erinevus redaktsioonide vahel

Balti mere laevastiku sünnipäevaks peetakse 18. maid 1703 ([[Juliuse kalender|vana kalendri järgi]] 7. mai), mil sõudeflotill [[Preobraženski polk|Preobraženski]] ja [[Semjonovski polk|Semjonovski polgu]] soldatitega tsaar [[Peeter I]] juhtimisel võitis [[Neeva jõgi|Neeva jõe]] suudmes lahingu kahe Rootsi laeva vastu. Pärast [[1917. aasta revolutsioonid Venemaal|1917. aasta revolutsioone Venemaal]] läks laevastik 1918. aastal [[Venemaa SFNV]] ja 1922. aastast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] kontrolli alla osana [[NSV Liidu Sõjalaevastik|Nõukogude Liidu mereväest]]. 1928. aastal autasustati laevastikku [[Punalipu orden]]iga ja see sai nimeks '''Punalipuline Balti laevastik'''. 1965. aastal autasustati laevastikku teise Punalipu ordeniga mehisuse ja kangelaslikkuse eest [[Suur Isamaasõda|Suures Isamaasõjas]] ja anti sellele nimetus '''Kahe Punalipuline Balti laevastik'''. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal läks laevastik [[Venemaa Föderatsioon]]i mereväe koosseisu.

Balti laevastiku [[staap]] asub [[Kaliningrad]]is. Laevastiku põhibaasid on [[Baltiisk]] ja [[Kroonlinn]]. Balti laevastiku [[lipulaev]] on [[Sovremennõi-klassi hävitaja]] [[Nastoitšivõi]].

Laevastiku sünnipäevaks loetakse [[18. mai]]d [[1703]]<ref name="6q7vm" />, kui Vene 30 alusest koosnev flotillsõudeflotill [[Preobraženski polk|Preobraženski]] ja [[Semjonovski polk|Semjonovski polgu]] sõduritega tsaar [[Peeter I]] juhtimisel võitis [[Neeva jõgi|Neeva jõe]] suudmes [[Nyen]]i lähedal kahte Rootsi laeva. Rootsi [[Laadoga]] ja [[Peipsi]] laevastiku ülemjuhataja [[viitseadmiral]] [[Gideon von Numers]]i juhtimise all olnud 8 kahuriga [[brigantiin]] ''Astrild''<ref name="bXb9j" /> (1699) ja 10 kahuriga [[kaljas]] ''Geddan''<ref name="pp2Xg" /> said laevastiku esimeseks sõjasaagiks.<ref name="uR4Zv" /> Esimesteks lahinguristseteks olid merelahingud [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] laevastiku vastu [[7. august]]il [[1714]] [[Hankoniemi lahing|Hankoniemi]] ([[Riilahti]]) [[Hanko]] juures, [[1719]]. aastal [[Saaremaa]] juures ja [[7. august]]il [[1720]] [[Granhamni merelahing]] [[Ahvenamaa]] saarestiku juures<ref name="HvTdZ" />.

Esimesteks lahinguristseteks olid merelahingud [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] laevastiku vastu [[7. august]]il [[1714]] [[Hankoniemi lahing|Hankoniemi]] ([[Riilahti]]) [[Hanko]] juures, [[1719]]. aastal [[Saaremaa]] juures ja [[7. august]]il [[1720]] [[Granhamni merelahing]] [[Ahvenamaa]] saarestiku juures<ref name="HvTdZ" />. Balti Laevastiku põhibaasid olid [[Peterburi kubermang]]u – [[Kroonlinn]]a, [[Eestimaa kubermang]]u – [[Tallinn]]a, [[Paldiski]] ja [[Liivimaa kubermang]]u – [[Liepāja]] [[sõjasadam]]ad.

Venemaa avamerelaevastiku loomisel oli Peeter I-le takistuseks vene päritolu avamerekogemustega merespetsialistide puudus, mistõttu värbas ta Lääne-Euroopas visiidil olles sealsetest mereriikidest ligi 1000 mereala spetsialisti, kes ka hõivasid juhtivad kohad laevastikus. Venemaa esimese avamerelaevastiku juhiks, viitseadmiraliks, määrati [[Holland]]ist värvatud norra päritolu [[Kornelius Crøys]] ja [[Jan van Rees]]. [[Istanbul]]ist värvatud kreeka päritolu [[Ioannis Theodossiou Botsis]] määrati [[galeer]]i- ja [[purjelaevastik]]u juhiks Balti merele. [[1723]]. aastal olid Venemaa sõjalaevastiku juhtkonnas kindraladmiral [[Fjodor Apraksin]], admiral [[Peeter I|Pjotr Aleksejevitš Mihhailov]] (tsaar Peeter I); viitseadmiralid [[Aleksandr Menšikov]], [[Peter von Sivers]] (hollandlane), [[John Gordon]] (−1648) (šotlane) ja [[Daniel Jacob Wilster]]; [[Schout-bij-nacht|Schout-bij-nachtid]] ([[kontradmiral|kontradmiralid]]) T. Sanders ja J. van Hooft (hollandlased) ja [[Naum Akimovitš Senjavin]]; kaptencommondorid [[Martin Gosseler]] (''Гослер (Госслер/Госселяр) Мартын Петрович'') (sakslane), [[Peter Bredal]] (norralane) ja Aleksei Akimovitš Senjavin) ning galeerilaevastikus viitseadmiral Matvei Zmajevitš ([[horvaat]])<ref name="zCZgH" />.