Balti laevastik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Hummel15 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
69. rida:
'''Balti laevastik''', tänapäevase täispika nimetusega '''Kahe Punalipuline Balti laevastik''' ([[vene keel]]es Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on [[Läänemeri|Läänemerel]] tegutsev [[Venemaa merevägi|Venemaa Föderatsiooni mereväe]] [[laevastik]]ukoondis.
 
Balti mere laevastik moodustati 18. mail 1703 tsaar [[Peeter I]] poolt. Pärast [[1917. aasta revolutsioonid Venemaal|1917. aasta revolutsioone Venemaal]] läks laevastik 1918. aastal [[Venemaa SFNV]] ja 1922. aastast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] kontrolli alla osana [[NSV Liidu Sõjalaevastik|Nõukogude Liidu mereväest]]. 1928. aastal autasustati laevastikku [[Punalipu orden]]iga ja see sai nimeks '''Punalipuline Balti mere laevastik'''. 1965. aastal autasustati laevastikku teise Punalipu ordeniga mehisuse ja kangelaslikkuse eest [[Suur Isamaasõda|Suures Isamaasõjas]] ja anti sellele nimetus '''Kahe Punalipuline Balti mere laevastik'''. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal läks laevastik [[Venemaa Föderatsioon]]i mereväe koosseisu.
 
Balti laevastiku [[staap]] asub [[Kaliningrad]]is ja peabaas [[Kaliningradi oblast]]is [[Baltiisk]]is. Balti laevastiku [[lipulaev]] on [[Sovremennõi-klassi hävitaja]] [[Nastoitšivõi]].
75. rida:
== Ajalugu ==
===Venemaa keisririigi Balti laevastik===
[[Pilt:Shtandart cropped.jpg|pisi|Esimese Balti laevastikule ehitatud purjelaeva Štandart 1999. a valminud koopia.]]
====Venemaa Keisririigi Balti laevastiku loomine ja areng====
[[Pilt:Смотр Балтийского флота Николаем I в море с палубы парохода.jpg|pisi|Balti laevastiku paraad u 1850. a]]
83. rida ⟶ 84. rida:
Venemaa avamerelaevastiku loomisel oli Peeter I-le takistuseks vene päritolu avamerekogemustega merespetsialistide puudus, mistõttu värbas ta Lääne-Euroopas visiidil olles sealsetest mereriikidest ligi 1000 mereala spetsialisti, kes ka hõivasid juhtivad kohad laevastikus. Venemaa esimese avamerelaevastiku juhiks, viitseadmiraliks, määrati [[Holland]]ist värvatud norra päritolu [[Kornelius Crøys]] ja [[Jan van Rees]]. [[Istanbul]]ist värvatud kreeka päritolu [[Ioannis Theodossiou Botsis]] määrati [[galeer]]i- ja [[purjelaevastik]]u juhiks Balti merele.
 
[[1723]]. aastal olid Venemaa sõjalaevastiku juhtkonnas kindraladmiral [[Fjodor Apraksin]], admiral [[Peeter I|Pjotr Aleksejevitš Mihhailov]] (tsaar Peeter I); viitseadmiralid [[Aleksandr Menšikov]], [[Peter von Sivers]] (hollandlane), [[John Gordon]] (−1648) (šotlane) ja [[Daniel Jacob Wilster]]; [[Schout-bij-nacht|Schout-bij-nachtid]] ([[kontradmiral|kontradmiralid]]) T. Sanders ja J. van Hooft (hollandlased) ja [[Naum Akimovitš Senjavin]]; kaptemcommondoridkaptencommondorid [[Martin Gosseler]] (''Гослер (Госслер/Госселяр) Мартын Петрович'') (sakslane), [[Peter Bredal]] (norralane) ja Aleksei Akimovitš Senjavin) ning galeerilaevastikus viitseadmiral Matvei Zmajevitš ([[horvaat]])<ref name="zCZgH" />.
 
====Laevastiku koosseis====
118. rida ⟶ 119. rida:
 
====Laevastik Eesti Vabadussõjas ja Venemaa kodusõjas====
 
{{vaata|Kroonlinna ülestõus}}
 
===Punalipuline Balti laevastik sõdadevahelisel perioodil 1920–1939===
Pärast 1920. aastat ning Eesti, Läti ja Soome iseseisvumist jäi Balti Laevastiku kodusadamaks ainult Petrograd ja Kroonlinn.
 
1921. a veebruaris-märtsis toimus Kroonlinnas madruste ja tööliste ülestõus kommunistide vastu, mis õnnestus sõjalise jõuga maha suruda.
{{vaata|Kroonlinna ülestõus}}
 
[[1928]]. aastal anti Balti laevastikule kodusõja ajal üles näidatud kangelaslikkuse eest aunimetus "[[Punalipu orden|punalipuline]]". Edaspidi kandis laevastik nime '''Punalipuline Balti laevastik''' ([[vene keel|vene]] ''Краснознамённый Балтийский флот'').
156. rida ⟶ 160. rida:
==== Arengud ja tegevus ====
[[Pilt:Kaliningrad 05-2017 img50 Oberpostdirektion building.jpg|thumb|Balti laevastiku staap Kaliningradis]]
[[Pilt:Medvedev's ship before destroyer "Nastoichiviy".jpg|pisi|Venemaa presidendi kaater laevastiku lipulaeva pardas 2008.]]
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja Vene vägede lahkumist Baltimaadest sai laevastiku peabaasiks Baltiisk. Sekundaarseks baasiks jäi Kroonlinn. Administratiivne baas on ka Peterburis.
 
2008. aastal oli laevastiku nimekirjas u 75 sõjalaeva.
 
2018. aastal oli laevastiku nimekirjas 51 sõjalaeva (mitte arvestades abilaevu).
 
'''Venemaa Föderatsiooni Balti Laevastiku ülemad''' (vene k. ''Командующий Балтийским флотом – ВМФ России'')
205. rida ⟶ 212. rida:
*25. rannakaitse raketirügement
*69. kaardiväe mereväe pioneerirügement
*313. mereväe eriüksus
 
'''Leningradi oblast'''
*473. mereväe eriüksus
 
=== Lennuüksused ===
221. rida ⟶ 232. rida:
**[[Parchim klassi korvett]] ([[allveetõrjelaev]]) - 6 / ''Aleksin 218'', ''Kalmõkija 232'', ''Kabardino-Balkaria 243'', ''Urengoi 304'', ''Zelenodolsk 308'', ''Kazanets 311''.
*'''[[Raketikaater]] - 4'''
** [[Tarantul klassi raketikaater]] - 4
*'''[[Dessantlaev]] - 9'''
**[[Ropucha klassi dessantlaev]] - 4 / ''Korolev 130, Minsk 122, Kaliningrad 102, Aleksandr Šabalin 110''.
**[[Pomornik klassi dessantlaev]] (õhkpadjal ehk hõljuk) - 2 / ''Jevgeni Kotšeškov 770'', ''Mordovia 782''.
**[[Dyugon klassi dessantlaev]] (dessantkaater) - 3
*'''Miinilaev''' - 11
**[[Sonya klassi miinitraaler]] - 5
**[[Aleksandrit klassi miiniotsija]] - 1