I üldlaulupidu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgised: Viidete kustutamine Visuaalmuudatus |
P Tühistati kasutaja 2001:7D0:856D:F480:14BB:D98C:3526:C740 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Muide. Märgis: Tühistamine |
||
16. rida:
Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 872 esinejat.<ref name="Peomuuseum">{{netiviide|URL=http://laulupidu.tartu.ee/muuseum/peod/01_pidu.htm|Pealkiri=1. laulupidu|Väljaanne=Laulupeomuuseum|online=6.04.2009}}</ref>
==
Laulupeo korraldamise luba paluti [[Balti kubermangud|Balti]] kindralkubernerilt juba 1867. aastal. Ametlikult taotleti luba [[Liivimaa talurahvaseadused|Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise]] 50. aastapäeva tänulaulupeo korraldamiseks. [[Johann Voldemar Jannsen|Jannsen]] hoidis oma lugejaid kursis ettevalmistuste käiguga ning õhutas koore harjutama juba aegsasti. Ehkki paljud koorid olid [[segakoor]]id, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed. See tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist.
Laulupeo peakomitee koosnes 17-st liikmest: A. H. Willigerode (president), abiesimees [[Johann Voldemar Jannsen]], [[Tartu gümnaasium]]i õpetaja [[Jakob Hurt]], füüsikateaduskonna üliõpilane [[Johann Mielberg]], arstiteaduskonna üliõpilane [[Heinrich Rosenthal]] ja usuteaduskonna üliõpilane C. Hohlfeld, Tartu ülikooli eksekuutor A. Eschscholtz, Tartu linnavalitsuse kantseleiametnik ja „Wanemuise” asepresident A. F. Obram, pottseppmeister A. Kordt, Tartu-Maarja köster [[Andreas Luig]], restoraniomanik J. Ottas, maalermeister A. F. Hoffmann, majaomanikud J. Glück ja P. Lestmann, kaupmees J. Maddisson, voorimees P. Zirkel ja trükikoja omaniku [[Heinrich Laakmann]]'i poeg [[Carl Laakmann]].
Laulupeo [[repertuaar]] põhjustas samuti vaidlusi. Mõni kuu enne laulupidu ilmus Jannsenilt "[[Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud]]". Samal ajal oli [[Carl Robert Jakobson|C. R. Jakobson]] avaldanud oma "Vanemuise kandle healed", mis sisaldas valdavalt eesti algupärast laululoomingut. Jakobson ei olnud rahul Jannseni repertuaarivalikuga, öeldes, et see pole eesti laulupidu, vaid saksa laulupidu eesti keeles. Sellest hoolimata ei hakanud Jannsen oma repertuaarivalikusse muudatusi tegema. Jakobson laulupeole ei tulnud.<ref name="130 aastat">"130 aastat eesti laulupidusid", 2002. {{väiksem|ISBN {{ISBN2|9985-813-24-3}}}}</ref>
== Pidupäevad ==
29. rida ⟶ 33. rida:
* "Siionis kõik vahid hüüdvad"
* "Kiida nüüd, Issandat"
* "Meil tuleb abi Jumalast"
| |||