Wilhelm Modenast: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
3. rida:
Wilhelm sündis [[Piemonte]]s ning sai [[1221]]. aastal [[Modena]] [[piiskop]]iks (sealt ka tema nimi). [[1224]]. aastal nimetas [[paavst]] [[Honorius III]] ta enda [[legaat|legaadiks]] [[Põhja-Euroopa]]sse, kus ta pidi esmalt lahendama maa jagamise probleeme [[Vana-Liivimaa]]l [[piiskop Albert]]i, [[Mõõgavendade Ordu]] ja [[Taani]] vahel. [[1225]]. aastal saabus Wilhelm Liivimaale ning viibis seal [[1226]]. aastani. Ta püüdis esialgu luua otseselt paavstile alluvat vasallriiki, mida valitsenuks tema poolt määratud vaimulikud isandad, kuid peagi mõistis ta selle teostumatust. Nii otsustas Wilhelm kindlaks määrata piirid taanlaste, ordu ja piiskoppide maade vahel. Selleks pidas ta nendega [[Tallinn]]as läbirääkimisi, kus osales ka [[Läti Henrik]]. Võimalik, et [[Henriku Liivimaa kroonika]] oligi koostatud aruandena Wihelmile, et ta saaks ülevaate ristimise senisest käigust Liivimaal. [[1227]]. aastal aga, kui [[Valdemar II]] oli [[Bornhövedi lahing]]us lüüa saanud, mängis Wihelm [[Põhja-Eesti]] (tulevase Eestimaa hertsogkonna) Mõõgavendade kätte, jättes taanlased Liivimaa valdustest üldse ilma.
Seejärel ([[1228]]–[[1230]] ja ka hiljem) tegutses Wilhelm [[Preisimaa]]l, aidates sealgi rajada kristlikke võimustruktuure. [[1234]]. aastal saabus Wilhelm taas Liivimaale, vahetades välja seal [[1231]]. aastast paavsti legaadina tegutsenud [[Balduin Alnast|Alna Balduin]]i. Seekord oli taas vaja lahendada Põhja-Eesti küsimus ning et Valdemar II oli oma positsioone taastanud, näis ainsaks reaalseks lahenduseks olevat selle tagasiandmine Taanile. Wilhelm hakkas aga asjaga venitama, sest oli pigem vaimuliku ordu kui ilmaliku riigi poolt. Ent paavst [[Gregorius IX]] hakkas talle survet avaldama, lisaks sellele hävis Mõõgavendade ordu [[Saule lahing]]us [[1236]]. aastal. Maal puhkesid rahutused ning et kristlikku korda jalul hoida, otsustas Wihlem lõpuks Taaniga kompromissile minna. [[1238]]. aastal sõlmiti [[Stensby leping]], millega Taani sai Põhja-Eesti tagasi. Wilhelm jäi sedakorda legaadiks kuni [[1242]]. aastani, tegeledes
[[1244]]. aastal sai Wilhelm [[Sabina]] piiskopiks ning ka [[kardinal]]iks. Ta asus vahendama [[Innocentius IV]] ja [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] tüli, kuid juba järgmisel aastal otsustas ta [[Itaalia]]st lahkuda, sest kartis keisri ja paavsti tülis mõlema poole viha alla langeda. Ta asus elama [[Lyon]]i, kus ta [[1251]]. aastal ka suri.
| |||