Süsihappegaas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Tühistati kasutaja 84.50.108.82 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Snuupo. Märgis: Tühistamine |
||
39. rida:
Süsihappegaas oli üks esimesi gaase, mida kirjeldati õhust erineva ainena. [[17. sajand]]il täheldas flaami keemik [[Jan Baptist van Helmont]], et [[puusüsi|puusöe]] põletamisel kinnises anumas on järelejääva tuha mass väiksem kui algse söe mass. Tema tõlgendus oli, et ülejäänud süsi muutus nähtamatuks aineks või gaasiks.
Süsinikdioksiidi omadusi uuris põhjalikumalt [[1750. aastad|1750. aastatel]] šoti füüsik [[Joseph Black]]. Ta leidis, et [[lubjakivi]] ([[kaltsiumkarbonaat|kaltsiumkarbonaadi]])
[[1772]]. aastal avaldas inglise keemik [[Joseph Priestly]] artikli „Vee rikastamine fikseeritud õhuga“ („''Impregnating water with Fixed Air''“), milles ta kirjeldas protsessi, kus tilgutati [[väävelhape]]t [[kriit|kriidile]], et saada süsihappegaasi, ja sunniti saadud gaas lahustuma kausitäies vees<ref name="Priestley" />. Nii leiutati [[karboniseeritud vesi]].
Esimest korda viisid süsinikdioksiidi vedelasse olekusse (kõrgendatud rõhul) [[1832]]. aastal [[Humphry Davy]] ja [[Michael Faraday]]<ref name="Davy" />.
Esimesena kirjeldas tahket süsihappegaasi [[Charles Thilorier]], kes [[1834]]. aastal avas rõhu all hoitud süsihappegaasi mahuti ja leidis, et kiire aurustumise tõttu toimunud jahutamisel oli tekkinud CO<sub>2</sub> lumi.<ref name="Cm9kX" />
== Eraldamine ja tootmine ==
Süsihappegaasi saab toota õhu [[destilleerimine|destilleerimisel]], kuigi see meetod pole eriti tõhus. Tuntakse mitut keemilist reaktsiooni, mille tulemusena on võimalik saada süsinikdioksiidi. Sellised on reaktsioonid enamiku hapete ja [[metall]]ide [[karbonaat]]ide vahel. Näiteks soolhappe ja kaltsiumkarbonaadi vahel toimub järgmine reaktsioon:
: 2 HCl+ CaCO<sub>3</sub> → CaCl<sub>2</sub> + H<sub>2</sub>CO<sub>3</sub>
|