Triumviraat (organisatsioon): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Elmar värs (arutelu | kaastöö) Täpsustasin mõningaid olulisi lõike artiklis. |
Elmar värs (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
9. rida:
== Arreteerimine ja kohus ==
[[30. detsember|30. detsembril]] [[1948]] arreteeris Viljandi maakonna julgeolekuülem kapten Edgar Tomusk [[Udo Josia]]<ref>ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium. Order nr. 1151. 30.12.1948. RA ERAF.130SM.1.15191 kd. 1, 8</ref> ja [[Eduard Kala]] ning veel kolm triumviraati mittekuuluvat õpilast. Vangistatud kooliõpilastel õnnestus esialgu siiski organisatsiooni olemasolu varjata. Organisatsiooni uueks juhiks sai Rein Põllumaa kuni arreteerimiseni 16. aprillil 1949<ref>ENSV MVD Vägede Sõjatribunali kohtuotsus 24.06.1949. RA ERAF.130SM.1.15191 kd. 6, 238</ref>. 15. jaanuaril arreteeris katpen Tomusk Viljandi 1. Keskkooli õpetaja Johannes Kurriku, <ref>ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium. Order nr. 1165. 15.01.1949. RA ERAF.130SM.1.15191 kd. 3, 182</ref> keda süüdistati õpilaste mõjutamises nõukogudevastases vaimus.<ref>Postanovljenije na arest. 8.1.1949. RA ERAF.130SM.15191 kd., 179-180-.</ref> Aprillis–mais 1949 toimusid uued arreteerimised. Kokku arreteeriti ja anti kohtu alla 13 kooliõpilast ja üks õpetaja. Viljandi vanglas toimunud ülekuulamistel oli peamine ülekuulaja tollane Viljandi maakonna julgeoleku (MGB) ülem kapten [[Edgar Tomusk]], kes oli kogunud viljandlaste seas kuulsust massimõrva organiseerimisel Viljandi vangla hoovil juulis 1941.
Kohus õpilaste üle toimus [[21. juuni|21.]]–[[24. juuni]]ni [[1949]] Viljandi miilitsavalitsuse asupaigas, nn Viljandi Politseilossis. [[Eesti NSV Siseministeerium]]i Vägede Sõjatribunal mõistis kümnele triumviraadi liikmele Vene NFSV Kriminaalkoodeksi paragrahvide 58-1a ja 58-10 lõige 2 alusel maksimaalse 25-aastase vabadusekaotuse koos õiguste äravõtmisega viieks aastaks ja kogu vara konfiskeerimisega. Kohtuotsuses oli kirjas, et seoses NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 26. mail 1947 seadlusega "Surmanuhtluse äramuutmisest" mõistetakse neile maksimaalne vabadusekaotus. Kolm organisatsiooni mittekuuluvat õpilast said leebema karistuse: kaks kümme, üks seitse aastat. Viljandi 1. Keskkooli õpetaja Johannes Kurrikule mõisteti VNFSV Kriminaalkoodeksi paragrahv 58-1a alusel 25 aastat vabadusekaotust koos õiguste kaotamisega viieks aastaks ja kogu vara konfiskeerimise.<ref>ENSV MVD Vägede Sõjatribunali kohtuotsus 24.06.1949. RA ERAF.130SM.1.15191 kd. 6, 236-240</ref> Seitsmeks aastaks vangi mõistetud ainuke tütarlaps selles grupis, Five Vainola, suhtes lõpetas NSV Liidu Siseministeeriumi Vägede Leningradi Ringkonna Sõjatribunal oma määrusega 1. augustist 1949 kriminaalmenetluse ja ta vabastati vahi alt.<ref>ENSV Prokuratuur. Määrus kriminaalasja arh. nr. 4245 menetluse uuendamises seoses uute asjaolude ilmnemisega. RA ERAF.130SM.1.15191 kd. 6, 439-441</ref>
| |||