Triumviraat (organisatsioon): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Elmar värs (arutelu | kaastöö) Kirjutasin artikli "Triumviraat (Viljandi)" |
||
1. rida:
{{kustutada|
Triumviraat oli aastatel 1948-1949 Viljandis tegutsenud koolinoorte põrandaalune vastupanuorganisatsioon. == Organisatsioon ==
1948. aastal kujunes Viljandi 2. Keskkooli lõpuklassi noormeestest grupp, mis tegeles kirjanduse, filosoofia ja ajaloo uurimisega (loeti näiteks Eesti Vabadussõja ajalugu). Tasapisi kujunes sellest välja põrandaalune organisatsioon, mille juhtkonda nimetati triumviraadiks ja see andis nime kogu organisatsioonile. Triumviraadi ülesehitus rajanes kolmiksüsteemile, kus organisatsiooni uus liige pidi värbama kolm uut liiget, teades samal ajal vanadest olijatest ainult seda, kes tema värbas, Organisatsiooni eesotsas oli kolmeliikmeline triumviraat, kuhu kuulusid Udo Josia, Rein Põllumaa ja Eduard Kala, kes teadsid kõiki organisatsiooni liikmeid. Omavahelises suhtlemises kasutati parooli - mängukaarti "risti kolm": Loodeti peatsele sõja puhkemisele lääneriikide ja Nõukogude Liidu vahel. Sõja korral tuli ühineda metsavendadega, muretseda relvastust ja korraldada üleüldist metsadesse varjumist.
Viljandi 2. Keskkoolis said triumviraadi liikmed 1948/1949 õppeaastal enda kätte kõigi koolis tegutsenud huvialaringide juhtimimise. Ka kooli seinalehe toimetamine ja selles artiklite avaldamine oli triumviraadi liikmete käes. 1948. aasta hilissügisel organiseeriti Viljandi 1. ja 2. keskkooli lõpumärkide õnnistamine. Märkide eskiisil olid sinimustvalged värvid ja Kaitseliidu kotkas. Üritus kujunes kahe paralleelklassi nõukogudevastaseks ülesastumiseks.
== Arreteerimine ja kohus ==
30. detsembril 1948 arreteeriti Udo Josia ja Eduard Kala ning veel kolm triumviraati mittekuuluvat õpilast. Vangistatud kooliõpilastel õnnestus esialgu siiski organisatsiooni olemasolu varjata. Aprillis-mais 1949 toimusid uued arreteerimised. Kokku arreteeriti ja anti kohtu alla 14 kooliõpilast, Viljandi vanlgas toimunud ülekuulamistel oli peamine ülekuulaja Edgar Tomusk, kes oli kogunud viljandlaste seas kuulsust massimõrva organiseerimisel Viljandi vanlga hoovil juulis 1941.
Kohus õpilaste üle toimus 21.-24. juunini 1949 Viljandi miilitsavalitsuse asupaigas - nn. Viljandi Politseilossis. Eesti NSV Siseministeeriumi Vägede Sõjatribunal mõistis kümnele triumviraadi liikmele maksimaalse - 25. aastase vabadusekaotuse koos õiguste kaotamisega viieks aastaks ja kogu vara konfiskeerimise. Neli organisatsiooni mittekuuluvat õpilast said leebema karistuse.
== Vangistus ja vabanemine ==
Enamus triumviraadi liikmetest kandis oma karistust Kasahstanis Džezkazganis Steplagis. Vangis suri Edgar Lond tuberkuloosi. Ülejäänud vabanesid valdavalt 1955. aastal, kui nende vabadusekaotust vähendati 25. aastalt kuuele aastale.
== Allikad. ==
Saatusekaaslased. Eesti noored vabadusvõitluses 1944-1954. Koostanud Udo Josia. (Tartu-Tallinn: Endiste Õpilasvabadusvõitlejate Liit, 2004)
Rahvusarhiiv: RA ERAF.130SM.1.15191. JOSIA Udo Johannes (1931). KALA Eduard-Henrik Konstantin (1930). KEERNIK Arno Andres (1930). KINGISEPP Endel Jaan (1928). KIRM Meinhard Aleksander (1931). KIVIMÄE Johannes Andres (1929). KURIK Johannes Johan (1887). LOND Edgar Jaan (1930). MAIDESOO Gunnar Elmar (1930). PÕLLUMAA Rein Johannes (1930). SAARE Oskar Jüri (1929). SIIGERT Heinrich Aleksander (1928). SULA Arnold Karl (1929). VAINOLA Viive Peeter (1
| |||