Vikipeedia

Vladimir Putin: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Käsigranaat
Mina muutsin seda teksti oigest
Märgised: Asendamine blanking Visuaalmuudatus
1. rida:
{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}}
{{Infobox President
| nimi= Vladimir Putin
| pildi nimi= Vladimir Putin (2017-07-08).jpg
| amet= [[Venemaa president]]
| ametiajaalgus= [[7. mai]] [[2012]]
| ametiajalõpp=
| predecessor= [[Dmitri Medvedev]]
| järgmine=
| amet2= Venemaa president
| ametiaja_algus2= [[31. detsember]] [[1999]]
| ametiaja_lõpp2= [[7. mai]] [[2008]]
| predecessor2= [[Boriss Jeltsin]]
| järgmine2= [[Dmitri Medvedev]]
| amet3= [[Venemaa peaminister]]
| ametiaja_algus3= [[8. mai]] [[2008]]
| ametiaja_lõpp3= [[7. mai]] [[2012]]
| predecessor3= [[Viktor Zubkov]]
| järgmine3= [[Dmitri Medvedev]]
| amet4= [[Venemaa peaminister]]
| ametiaja_algus4= [[9. august]] [[1999]]
| ametiaja_lõpp4= [[7. mai]] [[2000]]
| predecessor4= [[Sergei Stepašin]]
| järgmine4= [[Mihhail Kasjanov]]
| amet5=[[Ühtne Venemaa|Ühtse Venemaa]] esimees
| ametiaja_algus5= [[1. jaanuar]] [[2008]]
| ametiaja_lõpp5= [[30. mai]] [[2012]]
| predecessor5= [[Boriss Grõzlov]]
| järgmine5= [[Dmitri Medvedev]]
| amet6= [[FSB]] [[FSB juhtide loend|juht]]
| ametiaja_algus6= [[25. juuli]] [[1998]]
| ametiaja_lõpp6= [[29. märts]] [[1999]]
| predecessor6= [[Nikolai Kovaljov]]
| järgmine6= [[Nikolai Patrušev]]
| amet7=
| ametiaja_algus7=
| ametiaja_lõpp7=
| predecessor7=
| järgmine7=
| amet8=
| ametiaja_algus8=
| ametiaja_lõpp8=
| predecessor8=
| järgmine8=
| usutunnistus= [[Õigeusk]]
| sünnikuupäev= {{süv|1952|10|07|df=y}}
| sünnikoht= [[Leningrad]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]]
| surmakuupäev=
| surmakoht=
| allkiri= Putin signature.svg
| alma_mater= [[Leningradi Riiklik Ülikool]]
| partei= [[NLKP]] 1975–1991 <br>[[Meie Kodu on Venemaa]] (1995–1999) <br>[[Ühtne Venemaa]] (2008–)
|}}
[[Pilt:Putin signature.svg|thumb|Putini allkiri]]
'''Vladimir Vladimirovitš Putin''' [vlad'iimir vlad'iimirovitš p'uutin] (''Владимир Владимирович Путин''; sündinud [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1952]] [[Leningrad]]is (nüüd [[Peterburi]]) on Venemaa poliitik.
Putin on [[Venemaa president]] neljandat ametiaega (president aastatel 2000–2008, 2012–).
 
Putin on endine [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|Esimese peavalitsuse]] välisluure ohvitser ([[alampolkovnik]]).
 
1997. aastast on ta [[Venemaa Föderatsiooni 1. klassi tõeline riiginõunik]].
{{Sisukord paremale}}
 
Vladimir Putin oli [[8. mai]]st [[2008]] kuni 7. maini 2012 [[Venemaa peaminister]]. [[2012]]. aasta [[4. märts]]i presidendivalimised võitis Putin I voorus ning [[7. märts]]il [[2012]] kuulutas VF Keskvalimiskomisjon Putini valituks Venemaa Föderatsiooni presidendi ametikohale, seekord kuueks aastaks. Ta astus ametisse sama aasta 7. mail.
 
[[7. mai]]st [[2000]] kuni 7. maini [[2008]] oli Vladimir Putin kaks ametiaega [[Venemaa Föderatsiooni president|Venemaa president]]. Tema teine ametiaeg algas [[2004]]. Ta oli ühtlasi [[Venemaa sõjavägi|Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude ülemjuhataja]] ja [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu]] esimees.
 
[[2007. aasta Riigiduuma valimised|2007. aasta Riigiduuma valimistel]] juhtis Putin [[Ühtne Venemaa|Ühtse Venemaa]] nimekirja (olemata partei liige) ning oli partei föderaalnimekirjas ainukesena. Partei 8. kongressil nõustus ta olema partei valimisnimekirja eesotsas ning teatas, et on pärast presidendivolituste lõppu nõus saama Venemaa valitsusjuhiks. [[2008. aasta Venemaa presidendivalimised|2008. aasta presidendivalimistel]] toetas ta [[Dmitri Medvedev]]i kandidatuuri.
 
Alates [[8. august]]ist [[1999]] kuni [[7. mai]]ni [[2000]] oli ta [[Venemaa peaminister]] ning pärast president [[Boriss Jeltsin]]i tagasiastumist [[31. detsember|31. detsembrist]] [[1999]] kuni 7. maini 2000 oli ta presidendi kohusetäitja.
 
Leningradi ülikoolis õppides astus ta [[NLKP]]-sse ning jäi selle liikmeks kuni partei keelustamiseni augustis [[1991]]. Formaalselt ta parteist välja ei astunud. Kuigi ta oli üks partei [[Ühtne Venemaa]] algatajatest ning 2007. aasta sügisel pakuti talle selle juhi kohta, ei soovinud ta sinna astuda, põhjendades seda sooviga jääda parteituks nagu enamik venemaalasi.<ref name="zv5VJ" /> Ühtse Venemaa 9. kongressil võttis ta [[15. aprill]]il [[2008]] siiski vastu ettepaneku asuda pärast presidendivolituste lõppemist partei etteotsa. Seekord viitas ta presidendi ametikoha ja parteisse kuulumise kokkusobimatusele.
 
Ta on olnud [[KGB]] teenistuses [[Saksa DV]]-s, hiljem ([[Anatoli Sobtšak]]i ajal) [[Peterburi]] aselinnapea 1990ndate alguses ja [[FSB|Föderaalse Julgeolekuteenistuse]] juht 1998–1999. Septembris 1999 määras president [[Boriss Jeltsin|Jeltsin]] ta peaministriks. [[Teine Tšetšeenia sõda|Teise Tšetšeenia sõja]] tõttu sai ta populaarseks ning võitis [[2000. aasta Venemaa presidendivalimised|2000. aasta presidendivalimised]] 52-protsendilise toetusega. 2008. aastal oli ta Venemaa kõige populaarsem poliitik.
 
Putini valitsemise ajal jätkus Venemaa majanduse areng pärast [[rublakriis|1998. aasta rahanduskriis]]i. [[Sisemajanduse kogutoodang]], tööstus- ja põllumajandustoodang, [[tarbimislaen]]ude maht jt majandusnäitajad kasvasid. Viidi ellu hulk suuri reforme [[pension]]ide, [[pangandus]]e, [[maksud]]e ja muudes valdkondades.
 
Vladimir Putini valitsemise ajal on täheldatud probleeme [[demokraatia]], [[ajakirjandusvabadus]]e, [[inimõigused|inimõiguste]] ja [[korruptsioon]]iga. Mitmed Jeltsini-aegsed [[oligarhid]], sealhulgas [[Boriss Berezovski]] ja [[Mihhail Hodorkovski]], on antud [[korruptsioon|korruptsioonisüüdistusega]] kohtu alla ning kas eksiili läinud või vangistatud, osa nende omaduses olnud meediast on läinud riigi kontrolli alla. Mitme Kremli-meelse tsentristliku partei ühinemisel tekkinud [[Ühtne Venemaa]] on saavutanud parlamendis enamuse, mis võimaldab Putinil [[Riigiduuma]]t kontrollida.
 
Putini välispoliitika on olnud jäigem kui Jeltsini oma. Ta toetas 2001. aasta [[Afganistani sõda (2001)|Afganistani sõda]], kuid oli väga kriitiline 2003. aasta [[Iraagi sõda|Iraagi sõja]] suhtes ning USA plaani suhtes paigutada tuumarakette Ida-Euroopasse. Putin on püüdnud suurendada Venemaa mõju maailma maagaasi- ja naftaturule. Koos endise Saksamaa kantsleri [[Gerhard Schröder]]iga on ta häälekalt toetanud [[Põhja-Euroopa gaasijuhe|Põhja-Euroopa gaasijuhtme]] projekti.
 
==Vanemad ja vanavanemad==
===Isa===
[[Pilt:Vladimir Spiridonovich Putin.jpg|thumb|Vladimir Spiridonovitš Putin – Vladimir Putini isa]]
Putini isa Vladimir Spiridonovitš Putin ([[1911]] [[Peterburi]] – [[2. august]] [[1999]]) töötas metroovaguneid tootvas Jegorovi-nimelises Leningradi vaguniehitustehases sõjaväelises valves, hiljem meistrina, ning oli tsehhi [[ÜK(b)P|parteibüroo]] sekretär. Esimese maailmasõja ajal kolis ta nälja eest põgenedes vanematega ema kodukohta [[Tveri oblast]]i [[Pominovo]] külla. Vladimir Spiridonovitš oli küla [[komsomol]]iaktivist. 1930ndate alguses teenis ta ajateenijana [[allveelaev]]al.
 
[[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] puhkedes läks ta vabatahtlikuna rindele ning oli [[NKVD]] [[hävituspataljon]]is, mille ülesandeks olid [[diversioon]]iaktid vaenlase tagalas. Isa osales ühes niisuguses operatsioonis 28-liikmelise grupi koosseisus. Grupp paisati [[Kingissepp|Kingissepa]] lähedale. Nad varjusid metsa ning lasksid õhku laskemoonarongi. Kui toidumoon otsa lõppes, said nad eestlastelt süüa ning seejärel andsid eestlased nad sakslastele välja. Osal grupist, nende hulgas Putini isal, õnnestus piiramisrõngast välja murda. Teel rindejoone poole kaotati mõned mehed, seejärel hargneti. Putini isa peitis end soolaukasse ja hingas pillirootoru kaudu. Koertega jälitajad jooksid temast mööda. Omade juurde välja jõudis neli meest, sealhulgas Putini isa{{lisa viide}}.
 
Jõudmata abikaasaga kohtuda, läks ta jälle 86. laskurdiviisi 330. laskurpolgu koosseisus rindele, seekord "[[Neeva kannas]]ele" [[Neeva]] vasakkaldal, mis oli ainus sakslaste poolt vallutamata jäänud maalapp piirkonnas. Vaatamata massiivsele pommitamisele hoidis Punaarmee seda enda käes blokaadi lõpuni. Isale ja ühele teisele sõdurile tehti ülesandeks võtta ''[[keel (sõjandus)|keel]]''. Nad läksid Saksa [[blindaaž]]i juurde, kus ootamatult ilmus nähtavale sakslane, kes viskas nende pihta [[Käsigranaat|granaadi]]{{lisa viide}}. Isa sai raskelt haavata, tema jalg oli granaadikilde täis, nii et ta jäi lonkama. Mõne tunni pärast viisid omad ta ära<ref name="KLtwu" />. Endine majanaaber tassis ta tule all mööda Neeva jääd tagalasse haiglasse. Isa oli haiglas mõne kuu. Ema käis teda seal iga päev vaatamas. Et ema oli näljast nõrkemas, laskis isa medõel oma toidu salaja emale anda. Et isa hakkas näljast teadvust kaotama, tuli see välja ning ema mõnda aega haiglasse ei lastud{{lisa viide}}.
 
Kuigi isa tugevasti lonkas, ei antud talle kaua aega invaliidsusgruppi.
 
Isa tegi sageli süüa, muu hulgas keetis [[sült]]i.
 
Putini klassijuhataja sõnul oli Putini isa karmi, tõsise ja vihase olekuga, kuigi hiljem selgus, et ta on hea südamega.<ref name="kremlin" />
 
Ta oli veendunud [[kommunis]]t. Ta suri vähki.
 
===Vanaisa===
Vanaisa Spiridon Ivanovitš Putin töötas kogu elu kokana{{lisa viide}}. Ta töötas ka [[Leniskije Gorki|Gorki]]s, kus elas [[Vladimir Lenin|Lenin]]i ja kogu Uljanovite perekond. Kui Lenin suri, viidi ta üle ühte [[Jossif Stalin|Stalin]]i suvilatest. Pensionil olles oli ta kokaks [[ÜK(b)P Moskva linnakomitee]] puhkekodus [[Iljinskoje]]s. Ta suri [[1979]]. Tema abikaasa, Putini vanaema Olga Ivanovna suri 1979. Mõlemad on maetud [[Moskva oblast]]i [[Krasnogorski rajoon]]i Iljinski kalmistule. Spiridonil oli palju poegi, kes läksid kõik rindele. Mõned neist hukkusid.
 
===Ema===
Putini ema Marija Ivanovna Šelomova (17. oktoober [[1911]] [[Zaretšje]] küla [[Tveri oblast]]is Pominovo küla naabruses – 6. juuli [[1998]]) töötas enne sõda tehases, pärast sõda muu hulgas sanitarina, kojamehena, kauba vastuvõtjana leivapoes ja koristajana laboratooriumis. Ta oli vähese haridusega. Ta elas üle [[Leningradi blokaad]]i.
 
Ema on iseloomustatud väga pehme, heasüdamliku inimesena. Ta oli [[õigeusk|õigeusuline]].
 
Ta suri vähki.
 
===Vanemate elu enne Putini sündi===
Vladimiri vanemad tutvusid Pominovos ja abiellusid [[1928]]. Aastal [[1932]] kolisid nad maalt [[Peterhof]]i. Neil oli seal pool maja, millega nad olid väga rahul. Peaaegu kohe võeti isa sõjaväkke, ema läks tehasesse tööle.
 
Sõja puhkedes ei tahtnud ema Peterhofist lahkuda. [[Leningradi blokaad|Blokaadi]] alguses viis ema vend, mereväeohvitser Ivan Ivanovitš Šelomov (suri 1973), kes teenis [[Smolnõi]]s mereväe staabis, Putini ema ja venna tule ja pommide all Peterhofist Leningradi. Ivan aitas ema oma pajuki arvelt. Kord kaotas ema Ivani äraolekul teadvuse ning teda peeti surnuks ja paigutati surnute juurde.
 
Pärast sõda sai isa tehase kaudu kohe toa vannitoata [[kommunaalkorter]]is kesklinnas Baskovõi põiktänaval (''Баско́в переу́лок'') viiendal korrusel sooja vee ja liftita majas. Alguses oli köögi asemel kitsas koridoris gaasipliit ja kraanikauss. Trepikojas elasid rotid.
 
==Lapsepõlv ja noorpõlv==
[[Pilt:Vladimir Putin with his mother.jpg|thumb|Vladimir Putin emaga]]
[[Pilt:Vladimir Putin as a child.jpg|thumb|Vladimir Putin lapsena]]
[[Pilt:Vladimir Putin with parents in 1985.jpg|thumb|Putin koos vanematega 1985. aastal]]
Putin sündis [[Peterburi|Leningrad]]is.
 
Vladimir oli perekonnas kolmas laps. Kaks vanemat venda, kes sündisid 1930-ndatel aastase vahega, surid lapsena. Esimene poeg suri mõne kuu vanusena, teine poeg suri blokaadi ajal Leningradi lastekodus, kus püüti lapsi elus hoida, [[difteeria]]sse.
 
Putinite perekond elas Leningradis 20&nbsp;m² suuruses toas [[kommunaalkorter]]is. (Hiljem sai Putini isa sõjainvaliidina 27-ruutmeetrise korteri uusehitises [[Avtovo]]s.)
 
Ema ja naabrinaine ristisid poisi isa teadmata.
Isa kasvatus oli range, ema oli leebe.
 
Ta õppis [[1960]]–[[1968]] Leningradi 193. 8-klassilises koolis [[Gribojedovi kanal]]i ääres koduga samal tänaval. Kuni kuuenda klassini õppis ta halvasti, kuid käis [[saksa keel]]e ringis, mida juhendas klassijuhataja. Isa soovil käis Putin algklassides vastu tahtmist [[bajaan]]i õppimas.
 
Poiss veetis suure osa ajast õues ja kakles eakaaslastega, mistõttu teda kolmandas klassis veel [[Pioneeriliikumine|pioneeriks]] ei võetud.
 
Ta oli enda sõnul esialgu mitteformaalne liider, kellel oli kohtuniku taoline staatus. Kui ta hakkas seda seisundit kaotama, selgus, et kaklemisoskustest ei piisa, ning ta hakkas 11- või 12-aastaselt spordiga tegelema. Ta tegeles algul [[poks]]iga, kuid jättis selle varsti maha, sest tal löödi nina lõhki. Seejärel hakkas ta treener Anatoli Semjonovitš Rahlini juures [[sambo]]ga tegelema. Putini sõnul mängis treener tema elus otsustavat rolli.<ref name="kremlin" /> Treeneri otsusel mindi sambolt üle [[judo]]le. Putin tuli lõpuks linna meistriks judos. Kui selgus, et spordist ei piisa, hakkas ta hästi (neljade-viitega) õppima. Alles siis võeti ta pioneeriks ja temast sai rühmanõukogu esimees.<ref name="kremlin" />
 
Pärast 9. klassi õppis ta 281. keskkoolis Sovetski põiktänaval ning lõpetas selle [[1970]]. See oli keemiakallakuga kool tehnoloogiainstituudi baasil.
 
Putin tahtis saada meremeheks, lenduriks või luurajaks. Lapsena innustus ta Nõukogude filmidest [[luuraja]]test (talle meeldisid [[Vjatšeslav Tihhonov]]i ja [[Georgi Žžonov]]) ning unistas tööst [[riiklik julgeolek|riikliku julgeoleku]] organites. Enda väitel pakkus ta ennast juba üheksanda klassi alguses [[KGB]] Leningradi valitsuse peakorteris, ent sai sealt soovituse kõigepealt õigusteaduskond lõpetada.
 
Aastatel [[1970]]–[[1975]] õppis Putin [[Leningradi ülikool]]i õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse osakonnas. Ta astus sinna hoolimata treeneri ja isa vastuseisust. Treener kartis, et poiss hakkab miilitsana inimesi püüdma, isa aga kartis, et poeg ei saa sisse ja läheb sõjaväkke, ning soovitas selle asemel astuda Tsiviillennunduse Akadeemiasse. Ülikoolis oli keskkoolilõpetajatele konkurss umbes 40 kandidaati kohale. Putin sai kirjandi eest nelja ning teistel eksamitel viied ning sai sisse. Sissesaamise nimel oli Putin viimases keskkooliklassis jätnud unarusse kõik õppeained, milles sisseastumiseksamit ei olnud.
 
Putin õppis ülikoolis hästi, ühiskondliku tööga ei tegelnud, komsomoliaktivist ei olnud. Sport jäi õppimise kõrval teisejärguliseks, ometi ta treenis ja võistles palju ning tuli 1976 judos Leningradi meistriks. Ta täitis meistersportlase normi sambos ja sai meistersportlaseks judos.
 
Putini ema võitis loteriil sõiduauto [[Zaporožets]] ja kinkis selle pojale.
 
Õpingute ajal astus ta [[NLKP]]-sse. Üks tema õppejõududest oli [[Anatoli Sobtšak]], kes õpetas majandusõigust. Putini väitel ei olnud nende vahel mingeid erilisi suhteid. Putini diplomitöö teema oli "''Принцип наиболее благоприятствуемой нации''" (juhendaja L. N. Galenskaja).
 
==Teenistus KGB-s==
[[Pilt:Vladimir Putin in KGB uniform.jpg|pisi|left|Vladimir Putin KGB vormis]]
Kuna nõukogude aegne Riikliku Julgeoleku Komitee ja töötajate tegevus oli salastatud, siis on Putini ning teiste selleal ajal RJK töötanud isikute tegevuse kohta erinevaid andmeid – ametlik versioon ning mitteametlikud andmed<ref name="QB70X" />.
 
Pärast ülikooli lõpetamist suunati ta [[1975]]. aastal Leningradi [[KGB]] piirkondlikku valitsusse, kohustusliku kaheaastase suunamisjärgse töötamiskohustusega, olemata veel RJK [[kaadriohvitser]]. Ta vormistati tööle algul [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Leningradi ja Leningradi oblasti valitsus|RJK Leningradi ja Leningradi oblasti valitsus]]e sekretariaati, see järel töötas umbes viis kuud (kaadriosakonnas) ja Teise osakonna süsteemis, Putini sõnul [[vastuluure]] allosakonnas.<ref name="bookchapter4" />.
 
[[1976]]. aastal õppis ta veebruarist juulini Leningradis [[Ohta]]s lühiajalistel operatiivkaadri ümberkoolituste kursustel ("401. kool"), kus valmistati ette (ametliku versiooni kohaselt) välisvaatlusega tegelevaid julgeolekutöötajaid. 2001. aastal aga avaldas ajaleht [[La Repubblica]] koos Putiniga kursustel viibinud endise julgeolekutöötaja andmed, mille kohaselt valmistati nende 25-liikmelist gruppi ette tööks "ideoloogiliste diversioonidega võitlemiseks" [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies valitsus|RJK 5. osakonnas]] – NSV liidu [[poliitiline politsei|poliitilises politsei]]s<ref name="sMFrG" />. Pärast seda töötas Putin ametliku versiooni kohaselt, mis loob talle venelaste jaoks positiivse luuraja [[imago]] [[1977]]. aasta alguseni RJK Leningradi valitsuses enda sõnul [[vastuluure]] alal, tegeldes välismaalastega, endiste kolleegide sõnul aga "[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies valitsus|viiendas teenistuses]]", mis võitles ideoloogiliste diversioonidega. Ta tutvus seal [[Sergei Ivanov]]iga, kes töötas samas allosakonnas.
[[Pilt:Lyudmila Putin favourite photo.jpg|thumb|1983. aastal abiellus Putin [[Ljudmila Putina|Ljudmila Aleksandrovna Škrebnjovaga]]]]
Putin viidi üle Esimese Peavalitsuse (välisluure) süsteemi. [[1979]]. aastal lõpetas ta aastased ümberkoolituskursused [[Moskva]]s [[F. Dzeržinski nim. RJK kõrgkool|Dzeržinski-nimelises RJK kõrgkool]]is [[Varsonofjevski põiktänav]]al ning tegeles [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva Olümpiamängude]] turvamisega. Pärast seda töötas ta neli ja pool aastat (1979–1983) [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Leningradi ja Leningradi oblasti valitsus]]e 1. ([[välisluure]]) osakonnas (luure oma territooriumilt).
 
Aastal [[1984]] sai ta [[major]]i auastme. Juulist [[1984]] juulini [[1985]] õppis ta varjunime "Platov" all [[J. V. Andropovi nim. Punalipuline Instituut|Punalipulise Instituudi]] (''Краснознаменный имени Ю.В. Андропова институт КГБ СССР'') (KGB kõrgema kooli number 1 ehk "101. kooli", praegu Välisluureakadeemia) üheaastases teaduskonnas. See asus [[Moskva oblast]]i [[Zvenigorodi rajoon]]is ("objekt "Jūrmala""). Seal spetsialiseerus ta saksakeelsetele maadele ([[Šveits]], [[Austria]], [[SVL|Lääne-Saksamaa]], [[SDV|Ida-Saksamaa]]; [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|RJK Esimese Peavalitsuse]] 4. osakond). Ta oli oma õppegrupi vanem.
{{Vaata|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus#Esimese peavalitsuse struktuur 1989. aastal}}
 
Sellest koolist saadud iseloomustus määras, kas lõpetaja saadeti välismaale tööle. Tema õppejõud [[Mihhail Frolov]] sõnul märgiti tema joontena iseloomustuses muuhulgas kinnisust ja akadeemilisust (viimane oli negatiivne joon)<ref name="bookchapter4" /> Putini sõnul kirjutati tema iseloomustusse ühes luurekoolis negatiivse joonena "alanenud ohutunne".<ref name="ogGKw" />.
 
Putini sõnul oli tal {{kas|valida}}, kas sõita kohe Ida-Saksamaale või teenida mõne aja [[KGB|NSV Liidu KGB]] keskaparaadis Moskvas, vastava suuna (Saksamaa) keskaparaadi osakonnas ning seejärel sõita Lääne-Saksamaale, ning ta otsustas kohe sõita. Ta teenis aastail [[1985]]–[[1990]] [[Saksa DV]]-s [[Dresden]]is. Saksamaal oli Putin osakonna ülema vanemabi ja parteilises liinis [[Riikliku Julgeoleku Komitee esindus SDV-s|Riikliku Julgeoleku Komitee SDV esinduse]] Dresdeni grupi parteiorganisatsiooni sekretär, ametlikult oli tema ametinimetus ([[kattealune töökoht]]) [[NSVL–SDV Sõpruse Maja]] direktor. Putini ''enda sõnul'' tegeles ta informatsiooni kogumisega [[Lääne-Saksamaa]] poliitikategelaste kohta ja potentsiaalse vaenlase ([[NATO]]) plaanide kohta.
 
Putin: {{Tsitaat|"Tavaline luuretegevus: teabeallikate [[värbamine]], teabe saamine, selle töötlus ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|keskusse]] saatmine. Jutt oli teabest parteide kohta, tendentsidest nende parteide sees, liidritest – nii tänastest kui ka võimalikest homsetest, inimeste edutamisest teatud ametikohtadele nii parteides kui ka riigiaparaadis. Tähtis oli teada, kes, kuidas ja mida teeb, mis toimub meid huvitava riigi [[Saksa LV Välisministeerium|välisministeerium]]is, kuidas see riik ehitab üles oma poliitikat erinevates küsimustes erinevates maailmajagudes. Või missuguseks kujuneb meie partnerite positsioon [[desarmeerimisläbirääkimised|desarmeerimisläbirääkimistel]]." Suurem osa tööst tehti Ida-Saksamaa kodanike kaudu. Putini väitel dubleeris KGB tegevust [[Stasi]] oma ning [[BND|Lääne-Saksamaa vastuluure]]le oli kõik teada. "Ma ei töötanud Saksamaa huvide vastu."|<ref name="bookchapter4" />|}}
 
Putin otsis idasakslasi, kellel professorite, ajakirjanike, teadlaste või tehnikutena oli usutav põhjus näiteks ärireisile või konverentsile Lääne-Saksamaale sõita, et nad võtaksid [[sideagent]]idena ühendust nõukogude luureagentidega Lääne-Saksamaal.
Selliste ülesannetega – välisluure [[illegaalne residentuurid|illegaalsete residentuuride]] agentide töö materiaal-tehnilise kindlustamisega tegelesid [[S valitsus]]e 3. osakonna töötajad.
{{Vaata|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus#Esimese peavalitsuse struktuur 1989. aastal}}
 
Saksamaa luurespetsialistide väitel oli eesmärgiks [[tööstusspionaaž|varastada Lääne tehnoloogiat]] või [[NATO]] saladusi. Teda võis huvitada NATO sõjaväeelektroonika. On teada, et ta püüdis värvata agente, kes tunnevad "traadita side"-t. Arvatakse, et Putin värbas eriti [[Saksa DV]] elektroonikafirma [[Robotron]]i töötajaid ning Robotroni külastavaid [[Siemens]]i ja [[IBM]]-i töötajaid.<ref name="xgEhm" />. Putin on vihjanud, et luure poolt hangitud saladusi polnud Nõukogude Liidus tehnilise mahajäämuse tõttu võimalik kasutada. Luurespetsialistid ja [[politoloog]]id on öelnud, et Putinil võis olla poliitiline ülesanne kontakteeruda Ida-Saksamaa režiimi langemise puhuks [[Mihhail Gorbatšov]]ile sümpaatsete idasakslastega, näiteks Dresdeni parteijuhi [[Hans Modrow]]iga{{lisa viide}}. Putini väitel ei osalenud ta töös Ida-Saksamaa juhtkonnaga ([[Operatsioon Lutš]]). Samuti eitab ta kohaliku parteijuhi [[Hans Modrow]]i jälgimist, mida talle on omistatud: "Ma kohtusin temaga paar korda ametlikel vastuvõttudel. Ta suhtles teise tasandi inimestega – armee komandöriga, meie vanema sideohvitseriga. Ja üldse me ei töötanud parteifunktsionääridega. Sealhulgas muide ka meie omadega. Oli keelatud." Samuti eitab ta hävitaja [[Eurofighter Typhoon|Eurofighter]] kohta dokumentide hankimist.<ref name="bookchapter4" />
 
Saksamaale sõitis Putin vanem[[operatiivvolinik]]una. Seal edutati ta osakonnaülema abiks ning seejärel osakonnaülema vanemabiks. Samuti sai ta KGB Saksamaa esinduse [[parteikomitee]] liikmeks.
 
Perekond elas [[Stasi]] majas. Hea elu, sealhulgas istuva eluviisi, kehalise aktiivsuse puudumise ja massiivse õllejoomise tõttu võttis Putin 12 kg juurde ning tema kehakaal kasvas 85 kg-ni. Töökoht [[Dresden]]is, asus villas künkal Angelikastrasse 4<ref name="nzimC" /> [[Elbe]] jõe ääres linna Stasi peakorteri vastas, elukoha vahetus läheduses. Saksamaal teenitud raha eest ostsid Putinid kodumaal [[Volga (auto)|Volga]].
 
Ta kutsuti tagasi, kui Saksa DV Saksamaa Liitvabariigiga ühines. Kõik kontaktid ja operatiivvõrgud hävitati. Jaanuaris 1990 naasis Putin kodumaale. Putin väidab, et talle pakuti tööd KGB keskaparaadis, kuid ta keeldus, sest nägi, et Nõukogude Liidul ei ole tulevikku. Ta oli pettunud asjatu töö pärast, sest nende informatsiooni ei kasutatud ja nõuandeid ei arvestatud.<ref name="XN41b" /> Teine seletus Moskvasse minekust keeldumise kohta on tahtmatus perekonda Moskvasse viia. Ametlikult lahkus Putin KGB tegevteenistusest [[1992]]. aasta algul [[alampolkovnik]]u auastmes.<ref name="xgEhm" /> Kuni selle ajani sai ta KGB-st ka töötasu, mis ületas tema töötasu Leningradi nõukogus. KGB-st lahkus ta enda sõnul sellepärast, et üks Leningradi nõukogu saadik, kes teadis, et ta töötab KGB-s, hakkas teda šantažeerima saavutamaks temalt teenet.
 
Putin pidas otsust lahkuda KGB-st, kus tal oli stabiilne positsioon, [[Anatoli Sobtšak]]i ebakindla poliitilise tuleviku tõttu riskantseks. "Mul tuli teha küllap kõige keerulisem otsus oma elus."<ref name="BRjPW" />.
 
==Töö Peterburi (Leningradi) ülikoolis ja võimuorganites==
===Ülikoolis===
Putin sai [[1990]] Leningradi Ülikooli rektori [[Stanislav Merkurjev]]i abiks välissuhete alal. See ametikoht kuulus traditsiooniliselt [[KGB|NSV Liidu riikliku julgeolekuametkonna]] esindajale, kus töötasid [[Riikliku Julgeoleku Komitee aktiivreserv]]i kuuluvad julgeolekuohvitserid, kes kontrollisid ülikooli välissidemeid ja ülikooli poliitilist tegevust, endise RJK kindralmajori [[Oleg Kalugin]]i hinnangul oli Putin RJK [[resident]] (agentuurvõrgu juht) Leningradi ülikoolis<ref name="db2F6" />. Ülikooli rektor oli sellest teadlik. Putin tahtis ühtlasi ülikoolis rahvusvahelise eraõiguse alal [[Valeri Mussin]]i juhendamisel väitekirja kirjutada.<ref name="vFxW3" />
 
===Linnanõukogu esimehe aparaadis===
Mais 1990, varsti pärast [[Anatoli Sobtšak]]i valimist Leningradi linnanõukogu esimeheks asus Putin tööle tema nõunikuna. Sisuliselt oli ta ka abi, referent, sekretär ja usaldusisik. On oletatud, et see üleminek toimus tema ülemuse soovitusel.<ref name="u7c9x" /> Putin ise väidab, et ta teatas sellest oma vahetule ülemusele KGB-s, kui kokkulepe tema määramise kohta oli juba olemas, ning sai temalt loa. Putini sõnul ei teinud KGB kordagi katset teda operatiiveesmärkidel kasutada. "Arvan, et saadi aru, et see on mõttetu. Peale selle, tol hetkel oli kõik, sealhulgas õiguskaitseorganid, lagunemise seisundis." Kord taheti Putinilt siiski Sobtšaki allkirja ühele dokumendile, kuid ta lükkas ettepaneku tagasi, viidates Sobtšaki usaldusele (Sobtšak oli ära sõites jätnud talle kolm tühja paberit oma allkirjaga). Sobtšak lõi Putini tunnistuse peale, et ta töötab KGB-s, pärast järelemõtlemist käega: "Noh, ... sellega!"). Putini sõnul läks ta Sobtšaki juurde tööle ühe sõbra soovitusel, kelle meelest Sobtšakki ümbritsesid sulid. Sobtšak olevat Putinile öelnud: "Mul on tarvis abilist. Kui ausalt öelda, siis ma kardan vastuvõtutuppa minna. Ma ei tea, mis inimesed seal on." Putin kommenteeris seda nii: "Poisid, kes Sobtšaki juures vastuvõtutoas istusid ning sel hetkel just nagu tema lähima ümbruse, käitusid jäigalt, jämedalt, komsomoli-, nõukogude koolkonna parimates traditsioonides. See tekitas saadikutekorpuses muidugi tugevat ärritust ja viis väga kiiresti konfliktini Sobtšaki ja Leningradi nõukogu vahel."<ref name="z7Fkx" />
 
Juba siis ületas Putini reaalne mõju Sobtšakile formaalse mõju (mida ei eita ka Putin ise). [[Dmitri Lenkov]], kes oli linnanõukogus fraktsiooni "Demokraatlik Venemaa" koordinaator, meenutab, et Putini suhetel saadikutega oli "täiesti positiivne iseloom". Sobtšak saatis sageli Putini rahulolematute linnanõukogu liikmetega asju klaarima. Just Putin algatas läbirääkimised "Demokraatliku Venemaa" fraktsiooni ja Sobtšaki vahel 1991. aasta alguses, kui nende suhted olid väga teravad.<ref name="Vsp06" />
 
===Linnapea aparaadis===
Kui Anatoli Sobtšak juunis [[1991]] Leningradi linnapeaks valiti, sai Putinist 12. juunil või 28. juunil 1991 linnavalitsuse välissidemete komitee esimees. See komitee arendas suhteid välismaa firmadega. Putin riputas oma [[Smolnõi]] kabineti seinale [[Peeter I]] hilisperioodi portree. Komitee alustas sellest, et Peterburis avati Nõukogude Liidu esimesed lääne pankade esindused. Püüti ligi tõmmata lääne investeeringuid. Selleks loodi "investeerimistsoonid". Samuti hakati moderniseerima Peterburi infrastruktuuri. Viidi lõpule Peterburi ja Kopenhaageni vahelise valguskaabli rajamine. See tagas kvaliteetse telefoniside välismaaga. Välissuhete spetsialistide väljaõpetamiseks loodi Putini algatusel ja Sobtšaki toetusel Leningradi ülikoolis rahvusvaheliste suhete teaduskond, mis alustas tööd 1994. Et võtta hasartmängud kontrolli alla, loodi munitsipaalettevõte, mis kontrollis 51% linna hasartmänguasutustes aktsiatest. Seal olid [[FSB]], maksupolitsei ja maksuinspektsiooni esindajad. Asutused aga näitasid ainult kahjumeid. (1996. aasta valimiste ajal heideti linnavalitsusele ette osalust hasartmänguäris.)
 
[[Augustiputš]]i ajal oli Putin puhkusel. Ta jõudis Leningradi 20. augustil. Kui Sobtšak [[augustiputš]]i ajal Moskvast Leningradi sõitis, oli Putin tal KGB-st saadud ihukaitsjate meeskonnaga vastas. Koos Sobtšaki ja teistega sõitis ta mööda linna ettevõtteid ja esines töölistele. [[20. jaanuar]]il esitas ta teist korda raporti KGB-st lahkumiseks. Sobtšak helistas Putini sõnul 20. augustil [[Vladimir Krjutškov]]ile ning Peterburi KGB juhile [[Viktor Tšerkessov]]ile ning sai järgmisel päeval teada, et tema raportile on alla kirjutatud.<ref name="z7Fkx" />
 
1992. aasta alguses arvati Putin KGB reserv[[alampolkovnik]]una [[Riikliku Julgeoleku Komitee tegevreserv|tegevreserv]]i. Ta kirjutas juba enne [[augustiputš]]i ise raporti sooviga KGB-st lahkuda, sest üks linnaduuma saadik hakkas teda šantažeerima, püüdes saavutada temalt üht teenet. Ta andis [[Igor Šadhan]]ile teleintervjuu, kus ta "''jutustas üksikasjalikult oma tööst KGB-s''". Pärast seda ei olnud teda enam võimalik šantažeerida.
 
Linnas ei olnud toiduaineid, ja neid vahetati välismaalt metallide vastu. [[Peterburi Linnaduuma]] toidukomitee liige [[Marina Salje]] pani tähele, et lepingutes oli metallide hind liiga kõrge ja toidu hind liiga madal. Lõpuks ei jõudnudki toit kohale. Salje kahtlustab välissidemete komitee esimeest Putinit osaluses [[manipulatsioon]]ides.<ref name="vFxW3" /> Aastal [[1992]] esitas Leningradi nõukogu saadikute töörühm eesotsas [[Marina Salje]] ja [[Juri Gladkov]]iga (nn [[Salje komisjon]]) Putini kui välismajandussidemete komitee esimehe vastu süüdistuse mahhinatsioonides seoses Peterburi toiduainetega varustamisega tooraine vastu. Töörühma järelduse kohaselt<ref name="0pG3x" /> müüdi toorainet turuhinnast palju madalamate hindadega (haruldast metalli [[skandium]]i tuhat korda odavamalt, toiduaineid aga osteti kallimalt; tehinguid tehti kahtlaste ühepäevafirmadega ning firmadega, mille eesotsas olid kriminaalsed tegelased, lepingud sõlmiti reeglite jämedate rikkumistega ning soovi korral sai neid hõlpsasti kehtetuks tunnistada. Peterburi nõukogu kiitis [[8. mai]]l [[1992]] töörühma ettekande heaks ning soovitas Anatoli Sobtšakil Putin erru saata ning anda materjalid üle prokuratuurile. Putin kommenteeris asja nii: "Tõepoolest, 1992. aastal, kui riigis oli faktiliselt toitluskriis, olid Leningradil suured probleemid. Ja siis panid meie ärimehed ette järgmise skeemi: neil lubatakse müüa välismaale kaupu, peamiselt toorainegrupist, ja nemad kohustuvad selle eest tarnima toiduaineid. Teisi variante meil ei olnud. Sellepärast nõustus Välissidemete Komitee, mida ma juhtisin, selle ettepanekuga. Saadi valitsuse esimehe luba, vormistati vastav ülesanne. Skeem hakkas toimima. Firmad vedasid toorainet välja. S.o toll ei lasknud midagi välja ilma vastavate saatedokumentideta, mida selleks tavaliselt nõutakse. Siis räägiti palju, et olevat välja veetud mingeid haruldasi muldmetalli. Ühtki grammi mitte mingit metalli välja ei veetud. Seda, mis vajas eriluba, toll läbi ei lasknud. Kahjuks jätsid mõned firmad täitmata lepingu peamise tingimuse – ei toonud välismaalt sisse toiduaineid või ei toonud täies mahus. Nad rikkusid kohustusi linna ees. ... Ja seal ei olnud faktiliselt mingit uurimist. Ega saanudki olla. Kriminaalkorras jälitada ei olnud mitte millegi eest ja mitte kedagi. ... Arvan, et seda skandaali püüdis osa saadikuid kasutada Sobtšaki mõjutamiseks, et ta mind vallandaks. ... Selle eest, et ma olen endine KGB-lane. Kuigi arvan, et selle taga olid ka teised motiivid. Mõned saadikud töötasid otseselt nende firmadega, mis tahtsid nendelt tehingutelt teenida, aga nendele midagi osaks ei langenud, nii nad leidsidki kurja KGB-lase, kes segas, ja teda tuli ära ajada. Ja sellele ametikohale tahti panna oma inimene. Leian, et linn muidugi ei teinud kõike, mida oleks võinud. Oleks tulnud tegema tihedamat koostööd õiguskaitseorganitega ning nendest firmadest lubatu kepiga välja peksta. Kuid kohtusse anda oli neid mõttetu – nad lahustusid kohe. Õigupoolest polnudki neid millegi eest kohtu alla anda. Tuletage seda aega meelde – siis tekkisid alatasa mingid kontorid, finantspüramiidid, [[MMM]]... Me lihtsalt ei oodanud seda. Saage aru, meie ju ei tegelnud kaubandusega. Välissidemete komitee ise ei kaubelnud millegagi, ei ostnud midagi, ei müünud midagi. See ei ole ju väliskaubandusorganisatsioon. ... Litsentsi ei olnud meil õigust anda. Selles asi ju ongi. Litsentse andsid [[Välismajandussidemete Ministeerium]]i allosakonnad. See on föderaalstruktuur, millel ei olnud linna administratsiooniga mingit pistmist."<ref name="z7Fkx" />
 
[[Pilt:George_Bush_and_Vladimir_Putin_2008-04-05.jpg|pisi|[[George W. Bush]] ja Vladimir Putin [[Sotši]]s [[Must meri|Musta mere]] kail päikeseloojangut vaatamas, 5. aprill 2008]]Ajakirjanduses on ka juttu olnud Putini sidemetest aastatel 1992–1999 Vene-Saksa firmaga [[SPAG]] (''Санкт-Петербургское общество недвижимости и долевого участия''), mida välismaa luureteenistused on kahtlustanud [[rahapesu]]s ja sidemetes [[Colombia narkomaffia]]ga. Putin oli selle firma konsultatiivnõukogu või vaatlusnõukogu liige ja esimehe asetäitja ning tal on tihedad sidemed [[Vladimir Smirnov]]iga, kes mõnda aega juhtis firma tegevust Venemaal. Need sidemed tekkisid neil ühise sõidu ajal [[Frankfurt]]i 1991 ning nende najal sai Smirnov SPAG-i peamiseks Venemaa-poolseks kaasasutajaks ning SPAG-i Peterburi operatsioonide täitevdirektoriks. Smirnov ja Putin said sõpradeks ning ostsid endale Peterburi lähedal kõrvuti suvilad. 2000. aastal kutsus Putin Smirnovi tööle Venemaa presidendi asjadevalitsusse kinnisvara eest vastutajaks. Putini ja veel kolme ametniku osalus firma konsultatiivnõukogus oli vajalik, et investorid võtaksid kompaniid tõsisemalt. Firma presidendi [[Markus Rese]] sõnul oli Putin "üks kontaktidest" ning tema tasustamata tööd konsultatiivnõukogus märtsini 2000 võib pidada põhiliselt "auametiks". Aastal 2000 eitas Putini suhtekorraldaja, et Putin oleks selle firma heaks kunagi nõunikuna töötanud või et talle oleks selle eest makstud. Ent [[Newsweek]]i andmetel on alust arvata, et Putinil olid vähemalt regulaarsed (ja mõnikord väga tihedad) kontaktid SPAG-i mõningate Venemaa ja välismaa direktoritega ning et ta kirjutas isegi Venemaa linnavalitsuse nimel selle firma tähtsatele dokumentidele alla. Detsembris 1994 kirjutas Putin [[Peterburi linnavalitsus]]e nimel alla volitusele, millega Smirnovile usaldati käsutada 200 SPAG-i aktsiat, mis kuulusid linnale. Augustis 1996 allkirjastas Putin linnavalitsuse nimel korralduse, millega anti Smirnovile kuuluvale [[Peterburi kütusekompanii]]le PTK praktiliselt [[monopol|monopo]]olne õigus[[ bensiin]]i jaemüügile linnas, sealhulgas lepingud bensiini tarnimiseks kiirabi- ja miilitsaautodele ning bussidele ja taksodele. Newsweeki järgi on Putini ülikooliaegsel sõbral jurist Viktor Hmarinil suur pakk kütusekompanii aktsiaid. Kompanii asepresidendiks sai väidetav [[Tambovi organiseeritud kuritegelik grupeering|Tambovi organiseeritud kuritegeliku grupeering]]e juht [[Vladimir Barsukov]] (hilisema nimevahetuse tulemusena [[Vladimir Kumarin]]). On avaldatud arvamust, et Putini toetus USA-le pärast 2001. aasta [[9/11|11. septembri sündmusi]] on seotud [[George W. Bush]]i lubadusega mitte avaldada Putinit kompromiteerivaid luureandmeid seotuse kohta kuritegelike rühmitustega.<ref name="Tag5Q" /><ref name="wQz4F" /><ref name="Fu6kv" /><ref name="4xL2B" /><ref name="n5eSo" />
 
Paljud neist, kes koos Putini kui välissidemete komitee esimehega tegelesid arvukate firmade asutamisega ja nende tegevuse juhtimisega, [[Aleksei Kudrin]], [[German Gref]], [[Mihhal Lessin]] jt), asusid 2000. aastatel Venemaa valitsuses vastutavatele ametikohtadele.
Märtsist [[1994]] oli Putin ühtlasi linnavalitsuse esimehe (1995. aastast [[Peterburi linnapeade loend|Peterburi linnapea]]) esimene asetäitja. Aselinnapeana hoidus Putin avalikkuse eest varjule. Putin tegeles diplomaatiliste esindustega, hotellidega, hasartmänguäriga ja ühiskondlike ühendustega ning kureeris kõiki jõustruktuure.
 
Aastal [[1995]] korraldas Putin kohapeal partei "Meie Kodu On Venemaa" Riigiduuma valimiste kampaaniat. Aastatel 1995–[[1997]] oli ta liikumise "[[Meie Kodu On Venemaa]]" Peterburi osakonna nõukogu esimees.
 
Mitte keegi Sobtšaki 1991. aasta kaastöölistest peale Putini ja [[Vitali Mutko]] ei jäänud Sobtšaki lähikonda 1996. aastani välja, mil Sobtšak kaotas [[3. juuli]]l linnapeavalimised [[Vladimir Jakovlev (1944)|Vladimir Jakovlevile]]. Putin astus ametitest linnavalitsuses tagasi. Ta aitas presidendivalimistel [[Boriss Jeltsin]]i kohalikku valimisstaapi.
 
Augustis [[1999]] süüdistasid ajakirjanikud [[Oleg Lurje]] ja [[Inga Saveljeva]] Putinit [[korruptsioon]]is erastamise käigus, eelarvevahendite riisumises, sidemetes kuritegeliku maailmaga jne. Need süüdistusid kattusid paljus anonüümsete kompromiteerivate materjalidega Putini kohta, mida levitati Moskvas. Mingit ametlikku reaktsiooni neile süüdistustele ei järgnenud.
 
==Töö Moskvas presidendi aparaadis==
[[Pilt:Russia.VladimirPutin.02.jpg|pisi|Putin, 2003]]
Kui Anatoli Sobtšak [[1996]] valimistel lüüa sai, asus Putin augustis tööle Venemaa Presidendi administratsiooni varustusosakonna juhataja [[Pavel Borodin]]i asetäitjana. Märtsist [[1997]] oli ta presidendi administratsiooni juhi asetäitja ja büroo revisjonikomisjoni esimees. Mais [[1998]] sai ta [[Presidendi administratsioon]]i juhi esimeseks asetäitjaks.
 
[[27. juuni]]l [[1997]] kaitses Putin [[Peterburi Mäeinstituut|Peterburi Mäeinstituudis]] 218-leheküljelise kandidaaditöö "Стратегическое планирование воспроизводства минерально-сырьевой базы региона в условиях формирования рыночных отношений. Санкт-Петербург и Ленинградская область)" ("Regiooni mineraalsete toorainete baasi taastootmise strateegiline planeerimine turusuhete kujunemise tingimustes. Peterburi ja Leningradi oblast"). Väitekiri tegeles suures osas Peterburisse sadama ja teede ehitamise tõhususega. Retsensentide seas olid [[Valeri Serdjukov]], [[Sergei Glazjev]] ja [[Mihhail Mednikov]]. [[25. märts]]il [[2006]] teatasid [[Washington]]i mõttekoja [[Brookings Institution]] uurijad, et väitekirjas oli 16 lehekülge peaaegu sõna-sõnalt maha kirjutatud [[1978]] ilmunud USA professorite [[William King]]i ja [[David Cleland]]i artikli "Strategic Planning and Policy" venekeelsest tõlkest, mille üks KGB-ga seotud instituut oli teinud 1982. Kuus diagrammi ja graafikut on peaaegu täpselt üle võetud. Plagiaadi avastajate [[Clifford Gaddy]] ja [[Igor Dantšenko]] arvates on Putin nende tööd hoolega lugenud ning rakendab seda Venemaa juhtimisel.<ref name="zXBFX" /><ref name="WvBrn" />
 
==Tegevus [[Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistus]]e juhina==
[[Boriss Jeltsin]]i valitsusajal juhtis Putin esimese tsiviilisikuna [[FSB]]-d juulist [[1998]] märtsini [[1999]]. Ta sai ka [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu]] esimeheks.
 
Ajal, mil Putin juhtis FSB-d, toimusid Venemaal septembris 1999. terrorismiaktid – [[Buinaksk]]is, [[Moskva]]s ja [[Volgodonsk]]is, mille organiseerimises süüdistas endine Venemaa [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekuministeerium|JM]]-[[Venemaa Föderatsiooni Vastuluureteenistus|FSK]]-[[FSB]] töötaja [[Aleksandr Litvinenko]] FSB-d.
{{Vaata|Elumajade plahvatused 1999}}
 
==Tegevus peaministrina ja presidendi kohusetäitjana==
Augustis 1999 nimetas Jeltsin ta [[Venemaa peaminister|Venemaa peaministriks]].
{{Vaata|Vladimir Putini esimene valitsus}}
{{Vaata|Teine Tšetšeenia sõda}}
 
Teise Tšetšeenia sõja käigus Venemaa õhujõudude poolt tsiviilobjektide pommitamist kommenteerides teatas Putin Venemaa peaministrina Venemaa televisioonikanali esinemises, kriminaal[[kurjategija]]te [[žargoon]]i kasutades, et Venemaa relvajõud hävitavad tšetšeene/terroriste igal pool valimata aega ja kohta:
{{Tsitaat|Venemaa lennukid teostasid ja teostavad ka edaspidi rünnakuid Tšetšeenias ainult terroristide baaside suhtes, ja see jätkub kus ka terroristid ei asuks. …Me jälitame terroriste kõikjal. Kui lennujaamas – siis lennujaamas. Tähendab, Te vabandage mind aga kui tabame tualetis, siis lööme nad peldikus kasti '''''сортире их замочим''''', lõppude-lõpuks. Kõik, küsimus on suletud, lõplikult.|[[:ru:Мочить в сортире]]|}}
 
Tšetšeenia sõja eduka lõpuleviimisega võitis Putin Venemaa elanikkonna poolehoiu ning [[valimistehnoloogi]]aid kasutades saavutas, et kui [[31. detsember|31. detsembril]] 1999 astus Jeltsin tagasi, nimetas ta Putini presidendi kohusetäitjaks.
 
==Tegevus presidendina==
[[Pilt:Vladimir Putin-6.jpg|thumb|Vladimir Putin]]
[[26. märts]]il [[2000]] valiti Vladimir Putin Venemaa presidendiks. [[7. mai]]l astus ta ametisse. [[14. märts]]il [[2004]] valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. See ametiaeg algas 7. mail 2004.
 
Venemaa presidendina alustas Vladimir Putin NSV Liidu idealiseerimist ning nimetas NSV Liidu lagunemist, millega üks kahest maailma üliriigist varises ootamatult kokku ja jõudude vahekord maailmas muutus radikaalselt, [[20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof|20. sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks]]<ref name="a13cn" /> ja Vene inimeste jaoks tõeliseks tragöödiaks, mille tagajärjel "kümned miljonid meie kaasmaalased ja kaaskodanikud leidsid end elavat Venemaast väljaspool."
 
{{uuenda}}
 
{{pooleli}}
==2008. aasta presidendivalimised==
[[2. märts]]il [[2008]] toimunud [[2008. aasta Venemaa presidendivalimised|presidendivalimistel]] Vladimir Putin ei kandideerinud, sest Venemaa põhiseadus piirab presidendi järjestikust võimulolekut kahe ametiajaga ja vaatamata erinevatele spekulatsioonidele teatas Putin juba aegsasti, et ta ei kavatse võimulejäämiseks seadusemuudatust algatada.
 
Presidendivalimised võitis tema soosik, asepeaminister [[Dmitri Medvedev]] (teiseks Putini kandidaadiks oli [[FSB]]-lane [[Sergei Ivanov]]), kes võttis Putinilt võimu üle [[7. mai]]l [[2008]] ja nimetas Putini peaministriks.
 
<!--Putin ei ole välistanud oma naasmist presidenditoolile pärast Dmitri Medvedevi ametiaja lõppu. Septembris 2011 andiski Putin nõusoleku taas presidendiks kandideerida.-->
 
== Tegevus peaministrina alates 2008. aastast ==
{{Vaata|Vladimir Putini teine valitsus}}
[[Pilt:Dmitry Medvedev 12 November 2008-1.jpg|thumb|Medvedev ja Putin 12. novembril 2008]]
Putin kinnitati peaministriks [[8. mai]]l 2008.
 
24.–25. juulil 2008 süüdistas ta kaevandusfirmat [[Mechel]] oma toodangu müümises Venemaale kallima hinnaga kui teistele riikidele ja maksudest kõrvale hiilimises. Selle tagajärjeks oli Mecheli aktsiahinna järsk langus, mis aitas kaasa Venemaa 2008. aasta finantskriisile.<ref name="fafWw" />
 
Detsembris 2008 protesteerisid [[Kaug-Ida]] elanikud välismaalt imporditud autodele uute maksude kehtestamise vastu ja nõudsid Putini tagasiastumist.
 
Peaministri ja presidendina on Putin pooldanud ja teostanud Venemaal [[juhitav demokraatia|juhitava demokraatia]] põhimõtteid<ref name="G0f2p" />, kasutades selleks valitseva partei "[[Ühtne Venemaa]]" ja riigiaparaadi [[administratiivressurss]]i.
 
=== Suhtekorraldus ===
Peaministrina on ta läbi viinud Venemaa jaoks enneolematuid [[Suhtekorraldus|PR]] aktsioone, avalikult ja demonstratiivselt rõhutanud oma [[macho]]mehelikku külge – lennanud hävituslennukiga, sõitnud miniallveelaevaga [[Mir-1]] [[Baikali järv]]es, teinud laialt kajastatud kalapüügiretki paljastatud [[torso]]ga; külastas looduskaitseala, kus ta "päästis" televisiooni võttegrupi, tehes juhuslikult käepärast olnud uinutirelvaga kahjutuks neid ähvardava [[ussuuri tiiger|ussuuri tiigri]]; külastades Kaug-Ida piirkondi [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ääres osales ta vaaladele [[satelliit]]jälgimisanduri kinnitamisel, mis võimaldab läbi viia teaduslike uuringuid vaalade liikumisteede kohta; andis välja oma [[DVD]] [[judo]] õpetusega koos Olümpia- ja maailmameistri [[Yasuhiro Yamashita]]ga; laste vastu suunatud hoolitsusega ([[Nikita Konkin]]i nimelise viieaastase poisi paljastatu kõhu suudlemine [[Moskva Kreml]]i lähedal), Siberi külastamisel [[John Wayne]] stiilis poseerimine hobuse seljas<ref name="i8MGR" />, [[vaal]]apüük [[Kamtšatka]]l<ref name="nZxjW" />, [[lumeleopard]]ide elu uuriv ekspeditsioon [[Tõva]] autonoomses piirkonnas<ref name="BQt1u" />, 2010. aasta augustis toimunud [[metsapõleng]]ute ajal istus ta lenduriväljaõpet mitteomavana lennuki [[Be-200]], [[lennukitüür]]i taha ning teostas kustutamiseks vajaliku vee võttu lennuki kustutussüsteemi ja põlengupaigale heitmise jne.
 
== Esinemine 2012. Lužniki staadioni rahvapeol ==
23. II 2012. aastal toimus Moskvas Lužniki staadionil relvajõudude pidupäeva puhul
korraldatud rahvapidu, mis oli ametlikult mõeldud poliitilise kogunemise ja
meeleavaldusena. Moscow New`s
poliitilise osakonna vanemreporteri Anna Arutunyani silmade läbi sellel
toimunud Putini esinemisest:
 
''““Me mäletame oma
''lapsepõlvest neid sõnu, mäletame sõdalasi, kes vandusid ustavust oma isamaale
ning kes igatsesid selle eest surra!”  … ''
 
''“Meiegi sureme
''Moskva eest''
 
''Nagu kõik, kes
''surid sel lahinguteel!''
 
''Võitlus ja surm,
''hüüdsime taas!''
 
''Ja sel üleni
''verisel maal''
 
''täitsime vande
''surra kodumaa raal!” ''
 
''Ühelt poolt
''ähvarduse ja teisalt lubadusega pikutud kõne kulmineerus morni hoiatusega:
''“Võitlus Venemaa eest jätkub. Võit jääb meile!” … Ta kutsus meid  surema iseenda kui Venemaa kehastaja nimel … , manipuleerides ürgse igatsusega jagada oma pühade esiisade saatust.''
 
''Seisin seal
''tardunult, …, sest ma tajusin toimuva salakavalat loogikat. Kuuldu oli otsekui
''kahvatu minevikupeegeldus ajast, kui inimesed igatsesid surra Stalini eest. Kurnatud, ületöötanud koduperenaisele, kes heitles igapäevaelu labaste pisiasjadega: nõelumata sokkidega, tilkuvate kraanidega, läbipõlenud elektrikorkidega ja kõige muuga, ning kes kulutas veelgi rohkem energiat selleks, et külmal ajal sooja saada, ning niisuguses maailmas laste kasvatamisega lausa Heraklese vägitegusid korda saatis, võis tunduda kuulsusrikas surm lausa ahvatlev. Praegu ei tunnistaks ta seda iialgi, isegi iseendalegi mitte, rääkimata juba valjusti väljaütlemisest, kuid just niisugust paganlikku tungi, Jumal teab mis eesmärgil, kasutaski ära Putin.”'' <ref name="xQHMt" />''
 
== Isiklikku ==
[[Pilt:Putin (cropped).jpg|thumb|Putin, 2007]]
===Keelteoskus===
Lisaks [[vene keel]]ele oskab Putin soravalt ka [[saksa keel]]t<ref>Vt nt Putini kõne Bundestagis: https://www.youtube.com/watch?v=9jyLQmyg9hs</ref>. Saksamaal elades oli perekonna kodune keel saksa keel{{lisa viide}}. 2000. aastal presidendiks saades hakkas ta võtma [[inglise keel]]e tunde. Eraviisilistes vestlustes kasutab president inglise keelt, ametlikes olukordades ent jätkuvalt tõlgi abi. Esimene ametlik ingliskeelne sõnavõtt koosnes mõnest kaastundeavalduseks öeldud fraasist 2003. aastal [[Buckinghami palee]]s. Esimese täismahus, soravas inglise keeles kõne pidas Putin 119. [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|ROK-i]] istungjärgul [[4. juuli]]l [[2007]] [[Guatemala (linn)|Guatemalas]] [[Sotši]]le [[2014. aasta taliolümpiamängud|Taliolümpia]] korraldamisõiguse kinnitamise puhul.
 
Eesti keeles oskab ta öelda "tere-tere vana kere".<ref name="VgcYZ" />
 
===Varanduslik seis===
2007. aastal avaldatud majanduslike huvide deklaratsioonis teatas Putin oma varanduseks 3,7 miljonit rubla pangakontodel, 77,4-ruutmeetrise korteri Peterburis ja 260 panga [[Saint Petersburg Bank]] [[aktsia]]t turuhinnaga 5,36 [[USA dollar]]it aktsia kohta ja kaks 1960ndate autot [[Volga M21]], mis ta oma isalt päris. Tema [[2006]]. aasta sissetulek oli umbes 2 miljonit rubla. Väidetavalt hinnati [[Luure Keskagentuur|CIA]] [[2007]]. aasta salajases aruandes Putini varanduslikku seisu umbes 40 [[miljard]]ile [[USA dollar|dollarile]].<ref name="wU1LS" /><ref name="lF8f8" />
 
Arvatakse, et Putini tegelik varandus on palju suurem ning ta on üks Euroopa või maailma rikkamaid inimesi.<ref name="Ig4oT" /> Endise [[Riigiduuma]] esimehe [[Ivan Rõbkin]]i ja politoloog [[Stanislav Belkovski]] väitel kontrollib Putin ''[[offshore]]''-firmade kaudu 4,5% osalust (umbes 13 miljardit USD) [[Gazprom]]is, 37% (umbes 20 miljardit USD) [[Surgutneftegaz]]is ja 50% naftafirmas [[Gunvor]]. Neid väiteid ei ole siiski tõestatud ja Putin ise on seda eitanud.<ref name="uyV7I" />
 
===Perekond===
[[28. juuli]]l [[1983]] abiellus ta [[Ljudmila Putina|Ljudmila Aleksandrovna Škrebnjova]]ga. Nad tutvusid Leningradis [[Arkadi Raikin]]i etendusel ja abiellusid kolme ja poole aasta pärast. 6. juunil 2013 teatasid nad ühisintervjuus telekanalile [[Rossija-24]] oma abielu lõppemisest. 1. aprillil 2014 teatas Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]], et abielu on ametlikult lahutatud.<ref name="e7yQp" />
 
Ljudmila Aleksandrovna on saksa keele õpetaja, varem töötas Kaliningradi lennurühmas stjuardessina. Ta on avalikkuse ette ilmunud harva. [[Anatoli Voropajev]] on Putini ja tema abikaasa elu ainetel teinud mängufilmi "Potselui ne dlja pressõ", mis ilmus [[DVD]]-na [[14. veebruar]]il [[2008]]. Kinodes seda näidatud ei ole.<ref name="lrEXj" />
 
Neil on kaks tütart: Marija (sündinud 1985, kui Putin õppis Moskvas) ja Jekaterina<ref name="wqgOH" /> (sündinud [[1986]] [[Dresden]]is). Tütred käisid Moskva saksa koolis ning õppisid Peterburi ülikoolis. Nendest on avaldatud vähe fotosid.<ref name="1b0R8" />
 
Seoses [[Malaysia Airlinesi lend 17|Malaisia reisilennuki allatulistamisega Ida-Ukrainas]] [[17. juuli]]l [[2014]] ütles [[Holland]]i [[Hilversum]]i linnapea Pieter Broertjes sama aasta 23. juuli hommikul raadiojaamale antud intervjuus, et [[Voorschoten]]is oma hollandlasest poiss-sõbraga elav Vladimir Putini 29-aastane tütar Marija Putin tuleks riigist välja saata.<ref name="NPkwM" /> Hiljem vabandas Broertjes [[Twitter]]i kaudu, öeldes et tema märkus polnud tark.<ref name="MEGJn" /><ref name="mSweM" /><ref name="Pp6hW" />
 
Ajaleht [[Moskovski Korrespondent]] on teatanud, et Putin on 2008. aasta alguses Ljudmilast lahutatud ning [[15. juuni]]l [[2008]] oli tal plaanis abielluda [[Alina Kabajeva]]ga. Viimane on seda eitanud.<ref name="maomn" />
18. aprillil lükkas ka Putin pressikonverentsil Itaalias selle kuulujutu ümber ning ka ajalehe omanik vabandas kontrollimata andmete avaldamise pärast.<ref name="XUBdR" /> <ref name="WcPg3" />
 
===Koduloomad===
Tal on hulk koduloomi, kellest enamik on talle kingitud: kolm koera (must [[labradori retriiver]] Koni<ref name="PLAcS" /> ja kaks [[puudel|puudlit]]), [[kodukits]] tallega, [[poni]], [[hobune|hobused]], [[küülik]]ud, [[kalkun]]id, [[kukk|kuked]], [[kana]]d ja [[part|pardid]].
 
===Sport===
[[Pilt:Vladimir Putin in Japan 3-5 September 2000-23.jpg|thumb|Vladimir Putin Jaapanis džuudo näidismatšil]]
Ta innustus lapsena [[võitluskunstid]]est ning tuli lõpuks linna meistriks [[judo]]s, milles tal on [[must vöö]]. Ka Kremlis treenib ta ''[[dōjō]]''<nowiki>'s</nowiki>. Putin valdab ka [[poks]]i ja [[sambo]]t. Ta on meistersportlane [[sambo]]s ([[1973]]) ja [[džuudo]]s (1975). Samuti meeldib talle suusatada.
 
Ta on tegutsenud [[treener]]ina. Osalemise eest kahekordse [[Maailmameister|maailmameistri]] [[Tagir Abdulajev]]i ettevalmistamises pälvis ta 1998. aastal [[Venemaa teeneline treener|Venemaa teenelise treeneri]] aunimetuse sambos.<ref name="tvc"/>
 
===Religioon===
Putin rõhutab oma õigeusu juuri (tema ema oli õigeusklik). Ema ja naabrinaine ristisid poisi isa eest salaja.
 
Ta on presidendina avalikult osalenud õigeusu jumalateenistustes, tehes ristimärki ja küünlaid süüdates. Näiteks on televisioonis näidatud, kuidas ta [[2006]] osales jõulujumalateenistusel [[Istra]]s [[Uus-Jeruusalemma klooster|Uus-Jeruusalemma kloostris]]. Ei ole teada, et ta oleks armulaual käinud.
 
Alates eluohtlikust tulekahjust suvilas 1990ndate alguses on Putin [[Vene Õigeusu Kirik]]u liige.
 
Aastal [[1993]] sõitis Putin ametliku delegatsiooniga Iisraeli. Ema andis pojale kaasa tema ristimisristi, et poeg laseks selle Issanda Hauakirikus pühitseda. Putin tegi seda ning kannab sellest ajast seda risti.<ref name="3t9Nh" />
 
===Muud===
On olemas ka Vladimir Putini nimeline tomatisort.<ref name="378Z6" />
 
1999. aastal kaalus Putin 75 kg. Ta on eri andmeil 165–170 sentimeetrit pikk.
 
Endine abikaasa pidas Putinit heaks anekdoodivestjaks.<!--vestab praegugi, youtube'is mitmeid klippe-->
 
5. oktoobril 2008 nimetati [[Groznõi]] linnas [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeeni Vabariigis]] paiknev Võidu prospekt Vladimir Putini auks ümber V. V. Putini nimeliseks prospektiks.<ref name="yw3vp" />
 
2011. aastal nimetati [[Kõrgõzstan]]is [[Tjan-Šan]]is asuv 4446 m kõrgune mäetipp Vladimir Putini tipuks.
 
Väidetavalt pole 15 aastat absoluutset võimu teda mitte üksnes moraalselt, vaid ka intellektuaalselt laostanud. Väidetavalt pole Putin siiani õppinud internetti kasutama (eelistab eritoimikuid, mille asetavad tema lauale eriväljaõppe saanud inimesed).<ref name="B6Xkg" />
 
==Oletused==
===Mitteametlik versioon Putini päritolu kohta===
On väidetud, et Putin sündis tegelikult 1950, tema tegelik ema on Vera Nikolajevna Putina (sündinud 1926 [[Permi oblast]]i [[Terehhino]] külas (praegu [[Otšorõ]] linna koosseisus)) ja tema tegelik isa oli Platon Privalov. 1960. aasta paiku anti laps algul ema vanematele Mihhail Illarionovitš Putinile ja Anna Iljinitšna Putinile ning hiljem olevat ta antud nende kaugele sugulasele Vladimir Spiridonovitš Putinile, kelle perekond olevat lapse sünnitunnistust muuta lasknud. Putini väidetav ema (praeguse perekonnanimega Osepašvili) elab Gruusias [[Metehhi]] külas (kus ka Putin ise olevat 3–9-aastasena elanud) ning tal on veel kaks tütart ja poeg. Putin on väidetava emaga väliselt sarnane ning Vera Nikolajevna poega tundnud inimesed, sealhulgas ema ise, arvavad teda hilisemas presidendis ära tundvat.
 
Seda versiooni on levitanud teiste seas [[Vladimir Pribõlovski]] ja [[Juri Felštinski]].<ref name="cCtaB" />
 
Selle oletuse vastu räägib asjaolu, et [[Otšorõ]] lastekodus säilinud dokumentide järgi oli kasvandik nimega Vladimir Spiridonovitš Putin sealses lastekodus 1968. aastani. 15. jaanuaril 1968 asus ta elama [[Tšernuška]] linna 62. ametikooli ühiselamusse. Pärast kooli lõpetamist asus ta tööle luurepuurimiskontori nr 7 puurija abina. Tal oli pere kahe lapsega. 1991. aasta paiku lahkus ta töö lõppemise tõttu linnast.<ref name="LWiEO" />
 
==Tunnustused==
*Orden [[Austuse märk]]
*[[Venemaa teeneline treener]] (1998, sambos)<ref name="tvc"/>
*[[Hồ Chí Minhi orden]] (Vietnam, 2001)
*[[Rahvusvaheline auhind "Usk ja ustavus"]] (2004)
*[[Vabastaja orden]] (Venezuela, 2010)
*[[Konfutsiuse rahupreemia]] (Hiina RV, 2011)<ref name="khGlw" />
*[[Taekwondo]] ausuurmeister (2013)
 
==Vaata ka==
*[[Putin – huilo]]
 
==Viited==
{{viited|1=2|allikad=
<ref name="kremlin">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter2.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref>
<ref name="bookchapter4">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter4.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref>
<ref name="zv5VJ">[http://web.archive.org/web/20071223131058/http://www.gzt.ru/politics/2007/10/01/180923.html Путин отказался стать членом партии "Единая Россия"], gazeta.ru, 1. oktoober 2007</ref>
<ref name="KLtwu">[http://www.moshlisselburg.ru/newz/661-2011-01-21-15-47-39 В одном полку с Путиным], moshlisselburg.ru, 21.01.2011</ref>
<ref name="QB70X">[http://web.archive.org/20091213044623/members.fortunecity.com/lubianka/xyu3vvp/vvp_kgb_cv.htm ПОПЫТКА РЕКОНСТРУКЦИИ ИСТИННОГО ПОСЛУЖНОГО СПИСКА ОФИЦЕРА "РАЗВЕДКИ" ПУТИНА]</ref>
<ref name="sMFrG">[http://ricerca.repubblica.it/repubblica/archivio/repubblica/2001/07/11/putin-le-bugie-sul-kgb.html Putin, le bugie sul Kgb. Repubblica — 11 luglio 2001]</ref>
<ref name="ogGKw">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter3.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref>
<ref name="xgEhm">[http://www.washingtonpost.com/wp-srv/inatl/longterm/russiagov/putin.htm Putin's Career Rooted in Russia's KGB] Washington Post, 30. juuni 2000</ref>
<ref name="nzimC">[http://www.compromat.ru/page_9360.htm Путин в разведке: "завклубом" или "суперагент"?]</ref>
<ref name="XN41b">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter5.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref>
<ref name="BRjPW">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter6.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref>
<ref name="db2F6">Юрий Фельштинский, Владимир Прибыловский, [http://www.corporation-kgb.org/?page=3 КОРПОРАЦИЯ. РОССИЯ И КГБ ВО ВРЕМЕНА ПРЕЗИДЕНТА ПУТИНА]</ref>
<ref name="vFxW3">[http://www.washingtonpost.com/wp-srv/inatl/longterm/russiagov/putin.htm Putin's Career Rooted in Russia's KGB]</ref>
<ref name="u7c9x">[[Boriss Višnevski]]: [http://www2.spb.yabloko.ru/News/articles/vish_putin.htm О биографии В.Путина], Izvestija, 12. august 1999</ref>
<ref name="z7Fkx">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter6.shtml Ot pervogo Litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref>
<ref name="Vsp06">[http://www2.spb.yabloko.ru/News/articles/vish_putin.htm О биографии В.Путина] Izvestija, 12. august 1999</ref>
<ref name="0pG3x">[http://compromat.ru/main/putin/saliedokl.htm Komisjoni aruanne ja Peterburi linnanõukogu otsus]</ref>
<ref name="Tag5Q">[http://web.archive.org/web/20021124114709/http://www.inosmi.ru/print/141222.html Пятно на репутации Незапятнанного], inosmi.ru ajalehe Newsweek artikli järgi 27. augustist 2001</ref>
<ref name="wQz4F">[http://2005.novayagazeta.ru/nomer/2005/18n/n18n-s00.shtml ЕСТЬ ВОПРОСЫ К СВИДЕТЕЛЮ: ПРЕЗИДЕНТУ РОССИИ: Они возникают после прочтения документов прокуратуры Лихтенштейна], Novaja Gazeta, 14. märts 2005</ref>
<ref name="Fu6kv">[http://www.kommersant.ru/doc.aspx?DocsID=149013 Имя г-на Путина всплывает в деле об отмывании денег в Лихтенштейне], Kommersant, 27. mai 2000; ajalehest Le Monde</ref>
<ref name="4xL2B">[http://www.sovsekretno.ru/magazines/article/514 Неразборчивые связи северной столицы], Soveršenno Sekretno, august 2000</ref>
<ref name="n5eSo">[http://web.archive.org/web/20070814204327/http://www.anticompromat.ru/putin/spag2007.html Katkend Vladimir Pribõlovski ja Juri Felštinski raamatust Операция "Наследник"], anticompromat.ru</ref>
<ref name="zXBFX">[http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/article695235.ece Putin accused of plagiarising his PhD thesis], Sunday Times, 26. märts 2006</ref>
<ref name="WvBrn">[http://www.pittsburghlive.com/x/pittsburghtrib/s_437473.html Putin plagiarized from Pitt professors], Pittsburgh Tribune Review, 28. märts 2006</ref>
<ref name="a13cn">[http://www.epl.ee/news/valismaa/putin-nimetas-noukogude-liidu-kokkuvarisemist-sajandi-katastroofiks.d?id=51009098 Putin nimetas Nõukogude Liidu kokkuvarisemist sajandi katastroofiks], Eesti Päevaleht, 26. aprill 2005</ref>
<ref name="fafWw">[http://www.postimees.ee/?id=22921 "Putini rünnak maksis aktsiaturule kümneid miljardeid"] Postimees, 26. juuli 2008</ref>
<ref name="G0f2p">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/putin-lubaks-rahval-kubernere-valida-presidendi-kinnitatud-kandidaatide-hulgast.d?id=63348684 Putin lubaks rahval kubernere valida presidendi kinnitatud kandidaatide hulgast], Delfi.ee, 15. detsember 2011</ref>
<ref name="i8MGR">[http://www.elu24.ee/?id=233946 Vladimir Putinist sai John Wayne?], [[elu24.ee]], 8.03.2010</ref>
<ref name="nZxjW">[http://www.guardian.co.uk/world/2010/aug/25/vladimir-putin-whale-dart-russia Vladimir Putin finally gets his whale in macho stunt], www.guardian.co.uk, 25 August 2010</ref>
<ref name="BQt1u">[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/fotod-machomees-vladimir-putin-tegutseb-jalle.d?id=34443273 Machomees Vladimir Putin tegutseb jälle!], www.Publik.ee, 31. oktoober 2010</ref>
<ref name="xQHMt">Anna Arutunyan ''Müstiline Putin'' Ajakirjade Kirjastus 2012 lk 273–274</ref>
<ref name="VgcYZ">http://www.postimees.ee/2637178/putin-raakis-pressikonverentsil-eesti-keelt</ref>
<ref name="wU1LS">{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-35385445 |title='Putin is corrupt' says US Treasury |publisher=[[BBC News Online]] |date=25. jaanuar 2016 |accessdate=25. jaanuar 2016 |language=inglise}}</ref>
<ref name="lF8f8">{{Cite web|url=http://mediarnbo.org/2016/01/27/bbc-one-velikobritaniya-sekretnyie-bogatstva-putina-video/?lang=ru |title=BBC One (Великобритания): Секретные богатства Путина (ВИДЕО) |publisher=BBC One / URJKN |date=27. jaanuar 2016 |accessdate=28. jaanuaril 2016 |language=vene}}</ref>
<ref name="Ig4oT">{{Cite web|url=http://www.nytimes.com/2012/08/28/world/europe/for-russia-president-vladimir-putin-report-says-perks-are-piling-up.html?_r=2&smid=tw-nytimes&seid=auto& |title=For Putin, Report Says, State Perks Pile High |publisher=[[The New York Times]] |date=27. august 2012 |accessdate=16. juuli 2014 |first1=Andrew E. |last1=Kramer |website=www.nytimes.com |language=inglise}}</ref>
<ref name="uyV7I">14. veebruari 2008 pressikonverentsil esitatud küsimusele, kas ta on Euroopa rikkaim inimene (40 mld USD), [http://en.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Putin#Personal_wealth vastas Vladimir Putin eitavalt].</ref>
<ref name="e7yQp">[http://tass.ru/politika/1090615 В Кремле подтвердили, что Путин официально развелся], tass.ru. 1. aprill 2014</ref>
<ref name="lrEXj">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/7230404.stm Film 'reveals' Putin's love life], BBC News, 6. veebruar 2008</ref>
<ref name="wqgOH">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/putini-noorim-tutar-abiellub-korealasega.d?id=34391383 Putini noorim tütar abiellub korealasega], www.DELFI.ee, 29. oktoober 2010</ref>
<ref name="1b0R8">{{Cite web|url=http://www.businessinsider.com/the-mysterious-daughters-of-vladimir-putin-2012-8 |title=Here's All We Know About The Mysterious Daughters Of Vladimir Putin |publisher=Business Insider |date=28. august 2012 |accessdate=16. juuli 2014 |first1=Julie |last1=Zeveloff |website=www.businessinsider.com |language=inglise}}</ref>
<ref name="NPkwM">{{Cite web|url=http://www.theguardian.com/world/2014/jul/23/mh17-dutch-mayor-vladimir-putin-daughter-deport |title=MH17: Dutch mayor wants Vladimir Putin's daughter Maria deported |publisher=[[The Guardian]] |date=23. juuli 2014, 13:46 |accessdate=23. juulil 2014 |first1=Philip |last1= Oltermann |first2= Shaun |last2=Walker |website=www.theguardian.com |language=inglise}}</ref>
<ref name="MEGJn">[https://twitter.com/pieterbroertjes/status/491872935519727616 Pieter Broertjes], Twitter, 23. juuli 2014</ref>
<ref name="mSweM">{{Cite web|url=http://www.news.com.au/world/maria-putin-living-in-holland-causes-outrage-after-mh17-disaster/story-fndir2ev-1227000267513 |title=Maria Putin living in Holland causes outrage after MH17 disaster |publisher=news.com.au |date=25. juuli 2014 |accessdate=25. juuli 2014 |language=inglise}}</ref>
<ref name="Pp6hW">{{Cite web|url=http://www.mirror.co.uk/news/world-news/flight-mh17-vladimir-putins-daughter-3909500 |title=Flight MH17: Vladimir Putin's daughter flees £2million Dutch penthouse flat as fury grows over jet tragedy |publisher=[[Daily Mirror]] |date=25. juuli 2014 |accessdate=25. juuli 2014 |first1= |last1= |language=inglise}}</ref>
<ref name="maomn">[[Aadu Hiietamm]]: [http://sloleht.ee/index.aspx?id=275807&lid=7 Vene ajaleht: Putin võtab 15. juunil uue noore naise], Õhtuleht, 17. aprill 2008</ref>
<ref name="XUBdR">[http://www.postimees.ee/180408/esileht/valisuudised/324852.php Putin tõrjus kuulujutte väidetavast abiellumisest Kabajevaga]</ref>
<ref name="WcPg3">[http://www.epl.ee/artikkel/426167 Putini lahutusest kirjutanud leht raputas endale tuhka pähe]</ref>
<ref name="PLAcS">[http://ohtuleht.ee/index.aspx?id=399324 Saksa ajaleht: Putin kasutas Merkeli mõjutamiseks koera], Õhtuleht, 21.10.2010</ref>
<ref name="3t9Nh">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter1.shtml Ot pervogo litsa: Razgovorõ s Vladimirom Putinõm]</ref>
<ref name="378Z6">Kaivo Kopli: [http://www.arileht.ee/artikkel/216877 "Putini juubel kujunes kasvava isikukultuse kulminat­siooniks"] Ärileht (Eesti Päevaleht), 8. oktoober 2002</ref>
<ref name="yw3vp">{{netiviide | URL =http://www.newsru.com/russia/05oct2008/put.html | Pealkiri = Главный проспект Грозного назван именем В.В. Путина| Keel = vene}}</ref>
<ref name="B6Xkg">[http://arvamus.postimees.ee/2976833/viktor-senderovits-soda-kui-emake-armas Viktor Šenderovitš. ''Sõda kui emake armas''. PM 03.11.2014]</ref>
<ref name="cCtaB">[http://www.subbota.com/2004/03/04/li030.html Who is Mr. Putin], Subbota, 4. märts 2004</ref>
<ref name="LWiEO">[http://www.polit.ru/bbs/2006/06/13/gp.html "МК": одноклассники дразнили Путина], polit.ru, 13. juuni 2006</ref>
<ref name="khGlw">[http://www.ohtuleht.ee/452312 Vladimir Putin sai sõdade alustamise eest rahupreemia]</ref>
<ref name="tvc">[http://www.tvc.ru/news/show/id/72823 Спортивные увлечения Владимира Путина]. tvc.ru</ref>
}}
 
== Kirjandus ==
* [[Sergei Kovaljov]], „Putini sõda“. Inglise keelest tõlkinud [[Märt Väljataga]] – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] [[2000]], nr. 2/3, lk. 152–168
* [[Natalya Givorkyan]], [[Andre Kolisnikov]], [[Natalya Timakova]], “Kes te olete, härra president?” (vestlusi Vladimir Putiniga). Vene keelest tõlkinud [[Tanja Mänd]]. [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], [[Tallinn]] [[2001]]
* [[Alexander Rahr]], “Vladimir Putin. "Sakslane" Kremlis”. Saksa keelest tõlkinud [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]]. [[Olion]], Tallinn [[2002]]
* [[Anna Politkovskaja]], "Putini Venemaa". Kirjastus Eesti Päevaleht, Tallinn [[2006]] ISBN 9985-9747-2-7
* [[Ben Judah]], "Vladimir Putini päev" / tõlkinud [[Marek Laane]]. – [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]], november 2014, nr 11 (135), lk 5–7.
 
== Välislingid ==
{{commons|Category:Vladimir Putin|Vladimir Putin}}
{{vikitsitaat}}
*[http://президент.рф/ Venemaa presidendi koduleht]
*[http://ru.rodovid.org/wk/%D0%A1%D0%BB%D1%83%D0%B6%D0%B5%D0%B1%D0%BD%D0%B0%D1%8F:Tree/22637 Sugupuu saidil rodovod.org]
*[http://www.kremlin.ru/articles/bookintro1.shtml Ot pervogo litsa: Razgovorõ s Vladimirom Putinõm], eluloolised intervjuud Putiniga
*[http://www.putin-itogi.ru/ Putin ja korruptsioon]
*[http://www.postimees.ee/180207/esileht/ak/245431.php Vladimir Putin: ühe peremehega maailm on hukatuslik] Postimees, 17. veebruar 2007
*[[Jaanus Piirsalu]]: [http://www.epl.ee/artikkel/436885 "Putin tõendas, et tema sõna maksab endiselt"] EPL, 30. juuni 2008
* [[Aadu Hiietamm]]: [http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=304367 "Putin: "Ma poon ta munepidi üles!""] Õhtuleht, 15. november 2008
* [http://www.postimees.ee/?id=51526 "Putin: raketikilp on Venemaa vastu"] Postimees, 24. november 2008
* Jaanus Piirsalu: [http://www.epl.ee/artikkel/450081 "Putin ehitaks Euroopa julgeoleku kolmele eitusele"] EPL, 27. november 2008
* [[Heiki Suurkask]]: [http://www.epl.ee/artikkel/451092 "Medvedevi tooli hõivanud Putin näitas end Kremli õige valitsejana"] EPL, 5. detsember 2008
* [http://www.postimees.ee/?id=60935 "Venemaalased valisid Vladimir Putini aasta inimeseks"] Postimees, 20. detsember 2008
* [http://www.arileht.ee/artikkel/453656 "Putini rikkus sulab majanduskriisis"] EPL, 30. detsember 2008
* [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/article.php?id=20844181&l=fplead "Putin tõi Balti riike eeskujuks"] Delfi, 9. jaanuar 2009
* [http://www.postimees.ee/?id=69369 "Putin tegi heategevuslikuks oksjoniks maali"] Postimees, 14. jaanuar 2009
* [http://uudised.err.ee/index.php?06151460 "Putini loodud maali hinnaks kujunes 37 miljonit rubla"] ERR, 18. jaanuar 2009
* [http://www.postimees.ee/?id=72976 "Putini reiting vajus Medvedeviga ligilähedasele tasemele"] Postimees, 23. jaanuar 2009
* [http://www.postimees.ee/?id=75346 "Putin: rahvusvaheline majanduskriis on täiuslik torm"] Postimees, 28. jaanuar 2009
* [[Kalev Kask]]: [http://www.epl.ee/artikkel/457971 "Putin: Euroopa Liit rikub Vene vähemuse õigusi"] EPL, 6. veebruar 2009
* [[Aleksander Etkind]]: [http://www.epl.ee/artikkel/478078 "Putini ajalootunnid"] EPL, 17. september 2009
* [[Inga Höglund]]: [http://www.postimees.ee/?id=364435 Putin sattus korruptsiooniskandaali], 30. detsember 2010, postimees.ee
* [http://www.elu24.ee/620694/ Saksa luuredokumendid: Putin oli naisepeksja ja võrgutaja], elu24.ee, 3. november 2011
*[http://arvamus.postimees.ee/2642278/veljo-kuusk-putini-aasta Veljo Kuusk: Putini aasta], postimees.ee, 25. detsember 2013
*[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raamat-paljastab-president-putini-salajase-elu-internetti-kardab-eelistab-lihtsat-toitu-paeva-alustab-tabloididega.d?id=69420985 Raamat paljastab president Putini salajase elu: internetti kardab, eelistab lihtsat toitu, päeva alustab tabloididega], delfi.ee, 25. juuli 2014
* [http://www.telegraph.co.uk/news/picturegalleries/worldnews/10353374/In-pictures-Vladimir-Putin-man-of-action.html In pictures: Vladimir Putin – man of action]. ''[[The Daily Telegraph|The Telegraph]]''. [[30. september]] [[2014]].
* Steve Rosenberg: [http://www.bbc.com/news/world-europe-29513589 In pictures: The 12 Labours of... Putin] <nowiki>[Pildid&nbsp;— Putini 12</nowiki> [[Heraklese vägitööd|vägitööd]]<nowiki>]</nowiki>. ''[[BBC News Online]]''. [[7. oktoober]] [[2014]].
* Chris Bowlby: [http://www.bbc.com/news/magazine-32066222 Vladimir Putin's formative German years], ''[[BBC News Online]]'', [[27. märts]] [[2015]] <small>(''inglise keeles'')</small>
* Noah Rayman: [http://time.com/3820529/vladimir-putin-youth-pictures/ See Pictures of a Young Vladimir Putin], ''[[Time]]'', [[16. aprill]] [[2015]] <small>(''inglise keeles'')</small>
 
=== Välismeedia ===
* Friday 21 December 2007, Luke Harding, [http://www.guardian.co.uk/world/2007/dec/21/russia.topstories3/print Putin, the Kremlin power struggle and the $40bn fortune], The Guardian, guardian.co.uk
* 02 Dec 2010, Andy Bloxham, [http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/wikileaks/8175406/WikiLeaks-Putins-secret-billions.html WikiLeaks: Putin's 'secret billions'], Telegraph, telegraph.co.uk
* 24. juuni 2010, [http://www.dw.de/%D0%B7%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%8C-%D0%B6%D0%B8%D0%BB-%D0%B8-%D1%80%D0%B0%D0%B1%D0%BE%D1%82%D0%B0%D0%BB-%D0%BF%D0%BE%D0%B4%D0%BF%D0%BE%D0%BB%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D0%B8%D0%BA-%D0%BF%D1%83%D1%82%D0%B8%D0%BD-%D1%8D%D0%BA%D1%81%D0%BA%D1%83%D1%80%D1%81%D0%B8%D1%8F-%D0%BF%D0%BE-%D0%B4%D1%80%D0%B5%D0%B7%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%83/a-5690923-1 Deutsche Welle: Здесь жил и работал подполковник Путин: экскурсия по Дрездену], dw.de
* 16. detsember 2013, By Christian Neef and Matthias Schepp, [http://www.spiegel.de/international/europe/how-vladimir-putin-ruthlessly-maintains-russia-s-grip-on-the-east-a-939286-druck.html Maintaining Russian Power: How Putin Outfoxed the West], spiegel.de
* 19. detsember 2013, [http://www.zeit.de/2013/52/wladimir-putin-kgb-agent-ddr Wladimir Putin: "Honecker wäre stolz auf ihn"], zeit.de
* 29. juuli 2014, [http://edition.cnn.com/video/data/2.0/video/world/2014/07/29/id-vladimir-putin-private-life-judah.cnn-ap.html Ben Judah. Fragile Empire: How Russia Fell In and Out of Love with Vladimir Putin], intervjuu autoriga, [[CNN]], 5:29
* [[6. veebruar]] [[2015]], [[Thomas Gomart]], [http://www.lefigaro.fr/vox/monde/2015/02/06/31002-20150206ARTFIG00236-vladimir-poutine-se-reve-en-nicolas-ier.php Vladimir Poutine se rêve en Nicolas Ier], [[Le Figaro]] <small>(''prantsuse keeles'')</small>
* [[13. märts]], [http://www.blick.ch/news/schweiz/tessin/heisses-geruecht-um-alina-kabajewa-bringt-sie-putins-kind-im-tessin-zur-welt-id3563547.html Bringt sie Putins Kind im Tessin zur Welt?] <small>(''saksa keeles'')</small>
* [[13. märts]] [[2015]], Roland Oliphant, [http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/vladimir-putin/11471579/Vladimir-Putins-girlfriend-has-given-birth.html Vladimir Putin's 'girlfriend has given birth'], ''[[The Daily Telegraph|The Telegraph]]'' <small>(''inglise keeles'')</small>
* [[28. aprill]] 2015, Natalia Dvali, [http://gordonua.com/publications/Sokursnik-Putina-eks-razvedchik-KGB-Vy-serezno-dumaete-chto-Putin-delayushchiy-podtyazhku-lica-razvyazhet-yadernuyu-voynu-U-nego-ot-straha-botoks-potechet-77899.html Сокурсник Путина, экс-разведчик КГБ: Вы серьезно думаете, что Путин, делающий подтяжку лица, развяжет ядерную войну? У него от страха ботокс потечет], http://gordonua.com
** 28. aprill 2015, [http://www.szona.org/sokursnik-putina-eks-razvedchik-kgb-vy-serezno-dumaete-chto-putin-delayushhij-podtyazhku-litsa-razvyazhet-yadernuyu-vojnu/ Сокурсник Путина, экс-разведчик КГБ: Вы серьезно думаете, что Путин, делающий подтяжку лица, развяжет ядерную войну?], szona.org
* 30. juuli 2015, David Crawford, Marcus Bensmann, [https://correctiv.org/en/investigations/system-putin/article/2015/07/30/putins-early-years/ Putin’s early years], correctiv.org
** 07. august 2015, [http://www.delfi.ee/archive/print.php?id=72164697 Delfi: Putin proovis spioonipäevadel üht teadlast pornoga šantažeerida ja juhtis kurikuulsat neonatsi], delfi.ee (vt ka https://correctiv.org/recherchen/system-putin/artikel/2015/07/30/putins-fruehe-jahre/ Putins frühe Jahre)
 
 
{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Nikolai Dmitrijevitš Kovaljov]] | nimi=[[FSB]] direktor | aeg=[[1998]]–[[1999]] | järgnev=[[Nikolai Patrušev]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Sergei Stepašin]] | nimi=[[Venemaa peaminister]] | aeg=[[1999]]–[[2000]] | järgnev=[[Mihhail Kasjanov]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Boriss Jeltsin]] | nimi=[[Venemaa president]] | aeg=[[1999]]–[[2008]] | järgnev=[[Dmitri Medvedev]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Viktor Zubkov]] | nimi=[[Venemaa peaminister]] | aeg=[[2008]]–[[2012]] | järgnev=[[Viktor Zubkov]] (kohusetäitja)}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Dmitri Medvedev]] | nimi=[[Venemaa president]] | aeg=[[2012]]– | järgnev=}}
{{lõpp}}
 
{{JÄRJESTA:Putin, Vladimir}}
[[Kategooria:Venemaa presidendid]]
499. rida ⟶ 7. rida:
[[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1952]]
Vaga pede lits yu is mum veri hard gay
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Putin"