Tagasiside: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
'''Tagasiside''' on süsteemi [[väljund]]i toime tema [[sisend]]ile.
Tagasiside
Tagasisidega süsteemi toimimise (füüsikalise realiseeritavuse) eeltingimuseks on inertsuse olemasolu süsteemis.
=== Tagasiside looduses ===
Tagasiside mehhanism on looduses esineva [[iseregulatsioon]]i aluseks.
'''Negatiivse tagasiside''' puhul mõjub väljundi suurenemine sisendit vähendavalt. See võimaldab süsteemil tasakaalustuda. Negatiivne tagasiside on [[homöostaas]]i aluseks.
'''Positiivse tagasiside''' korral mõjub väljundi suurenemine sisendit suurendavalt. See labiliseerib süsteemi, viies
=== Tagasiside tehnilistes süsteemides ===
Tehnilistes süsteemides kasutatakse tagasisidet eeskätt selleks, et tagada süsteemi ülekande sisendsuurusest x<sub>i</sub> väljundsuuruseks x<sub>o</sub> (ehk lineaarse süsteemi puhul ülekandeteguri K=x<sub>o</sub>/x<sub>i</sub>) vajalik täpsus ja süsteemi nõutav kiiretoimelisus. Kiiretoimelisust iseloomustab süsteemi [[Ajakonstant|ajakonstandi]] T (või ajakonstantide, kui neid on mitu) piisavalt väike väärtus.
Tagasiside teostatakse tagasisideahela abil. Praktilistes tagasisidestatud süsteemide teostustes tagasisideahela väljundsuurus x<sub>o</sub>' lahutatakse süsteemi sisendsuurusest ehk etteandesuurusest x<sub>i</sub>. Selleks peab süsteem sisaldama vahendit lahutustehte teostamiseks (võrdlusorganit).
Tagasiside praktiliseks kasutamiseks on vajalik, et süsteemi päriahela ülekanne (lineaarses süsteemis ülekandetegur k) oleks oluliselt suurem tagasisideahela ülekandeteguri B=x<sub>o</sub>' / x<sub>o</sub> pöördväärtusest, mis vastab tagasisidestatud süsteemi soovitud ülekandele (ülekandetegurile) K=1/B. See realiseerub tagasisidestatud süsteemis veaga δK=K/(1+kB).
Süsteemi täpsusega seondub ka süsteemi [[lineaarsus]]. Lineaarsust iseloomustav ebalineaarsuse koefitsient osutub lineaarse tagasisideahela korral samuti 1/(1+kB) korda väiksemaks päriahela (mis sisaldab juhtimise objekti, mis eeldatavasti on põhiline ebalineaarne osa süsteemis) ebalineaarsuse koefitsiendist.
Süsteemi kiirust iseloomustava ajakonstandi T väärtuseks kujuneb päriahela ehk enamus juhtudel sinna kuuluva juhtimise objekti ajakonstandist T<sub>o</sub> ligilähedaselt tagasiside sügavuse kB kordselt väiksem väärtus T=T<sub>o</sub>/1+kB.
Praktiliseks tagasisidestatud süsteemi näiteks on [[Elektroonika|elektroonikas]] tagasisidestatud võimendid, mis reeglina on realiseeritud [[operatsioonvõimendi]] baasil. Ülekandetegurile vastab nende puhul dimensioonivaba pingevõimendustegur.
Muudest näidetest sobib hästi tehnoloogilise ahju temperatuuri juhtimise (või stabiliseerimise) süsteem.
Digitaalsetes tagasisidestatud süsteemides tuleb lisaks inertsile täiendava viivitusena arvestada ka süsteemi takti kestust. See vastab transporthilistumisele analoogsüsteemides.
Tehnilistes süsteemides esinevad tagasisidestatud süsteemide mitmesugused erikujud. Tüüpilisteks erikujudeks on kandevsagedusel töötavad süsteemid. Need võivad olla näiteks raadiotehnilised, kui kandevsagedus on [[Raadiosagedus|raadiosageduslik]], või võrgusageduslikud, kus kandevsageduseks on [[Elektrivõrk|elektrivõrgu]] [[vahelduvpinge]] sagedus. Tehnikas on laialt levinud automaatse faasijärgse tagasisidega sagedust järgivad süsteemid (nn. [[Faasilukk|faasilukksüsteemid]] ehk PLL-süsteemid). Väga levinud on ka automaatsed võimenduse reguleerimise ([[AVR]]) süsteemid ja väljundpinge nivoo stabiliseerimise süsteemid.
[[Kategooria:Küberneetika]]
| |||