Päärdu mõis

Päärdu mõis (saksapäraselt Kosch) asus Vigala kihelkonnas. Mõis asutamise aeg on täpselt teadmata, kuid tõenäoline on 15. sajandi teine pool. Asutajaks oli Veliselt pärit Wolmer Uexküll. Tänaseni säilinud kahekordne kivist klassitsistlik härrastemaja valmis 1792. aastal.

Mõisa saksapärane nimetus Kosch on tuleneb Päärdu varasemast nimest, milleks oli Kose. Eestlaste seas levima hakanud Päärdu nimi pärineb 18. sajandist ja mugandus selleaegse mõisa omaniku Bernt Tuwe eesnimest.

1566. aasta revisjoni andmetel oli Päärdu mõisal 10,5 adramaad. 1774. aasta revisjoni andmetel 14,75 adramaad ja 1840. aastal 32 ruutkilomeetrit. 17. sajandi lõpul elas mõisa alal umbkaudu 250 inimest. Peale 1711. aasta katku oli alles vaid 42 inimest. Seejärel hakkas taas elanike arv tõusma. 18. sajandi alguses kuulusid Päärdu mõisale lisaks Kose (Päärdu) külale tänapäevase Rääski, Palase ja Kurevere külade alad. Palasel oli Päärdule kuuluv karjamõis, mis 1770. aasta paiku iseseisvus (vt Palase mõis). Teine karjamõis (Peterhof) asus Rääskis. 1874. aasta paiku jagati karjamõis kaheks taluks.

1873. aastal ostis mõisa Abja puusepp Johann Lüdig. Seega oli Päärdu mõis esimene Vigala kihelkonna mõisatest, mis mille omanikuks oli eestlane. Seejärel, 1874. aastal, hakkas mõis renditalusid pärisomandisse müüma. 1910. aastaks oli mõisamajapidamisel maid umbes 1000 hektarit.

1905. aasta mässu ajal jäi erinevalt teistest ümberkaudsetest mõisatest Päärdu mõisahäärber puutumata, sest levis kuuldus, et härrastemajja tahetakse paigutada kool. Päärdu kool kolis häärberisse alles 1924. aastal. Kui 1972. aastal liideti kool Kivi-Vigala põhikooliga, jäi häärber tühjana seisma. 1980ndatel aastatel alustati härrastemaja renoveerimist puhkebaasiks, kuid taastamistööd katkesid. 1990ndatest aastatest on mõisasüda eraomanduses ning toimub mõisakompleksi renoveerimine.

Häärberi ees asub mõisapark (looduskaitse all), mida läbib peasissesõidutee.

Vaata ka

Eesti mõisate loend